Eesti Energia tahab hiigeltuulepargi rajamiseks riigilt garantiid

Foto: United Nations Photo/Flickr (CC BY-NC-ND 2.0)

Eesti Energia juht Hando Sutteri sõnul takistab riigi tegevusetus Liivi lahe meretuulepargi projektiga edasi liikumist. Eesti Energia tahab oma hiigelinvesteeringule riigi garantiid, et kui elektri hind peaks langema teatud piirist allapoole, maksaks riik vahe kinni. Majandusministeerium ei näe selleks põhjust.

Hiljuti teatas Eesti Energia meretuulepargi rajamisest Liivi lahte, leping sõlmiti taanlaste Orstediga. Ettevalmistustööd on käinud juba 10 aastat ja veel kümme kulub pargi käikuandmiseni, kui see üldse teoks saab.

Üsna heitlikul elektriturul on kahe miljardi euro suurune investeering liiga riskantne, ütles Eesti Energia juht Hando Sutter.

"Me tahame arendada välja väga konkurentsivõimelise taastuvenergia tootmisüksuse. Et see suudaks kõikide teiste elektritootmisviiside kõrval toota konkurentsivõimelise hinnaga elektrit. Ja siis on vaja, nagu iga suure investeeringu puhul, sellist investeerimiskliimat või raamistikku või reeglistikku, et oleks võimalik suurt projekti rahastada," lausus Sutter.

Arvestades, kui kõrge on elektrihind, tuleb Sutteri sõnul määrata nii-öelda hinnapõrand, kuid seni pole majandusministeerium seda vajalikuks pidanud.

"See on minimaalne hind, mida võiks turult mingi perioodi jooksul saada, ja kui see peaks mingil põhjusel olema madalam, näiteks mingi regulatsiooni muutuse tõttu või Vene elektri ebaausa konkurentsi tõttu, siis riik on andnud garantii, et mingil perioodil investoritele see hüvitatakse," selgitas Sutter.

Riigi seisukoht on aga see, et turukeskkond peab olema selline, kus taastuvenergia projektid tekiksid ilma toetusteta, ilma igasuguste lagede ja põrandateta, märkis majandusministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar

"Kindlasti ei ole me selline riik, kus üks ettevõte teeb endale meres projekti ja siis riik teeb sellele projektile sobiva toetusskeemi," ütles Tatar.

Hinnapõrand peaks aga selguma konkurentsis. Ühtlasi oleks see tootjaneutraalne ehk pakkumises võiks osaleda nii tuuma-, päikese- kui tuuleenergia tootja.

Et praegu on Eesti Energia oma pargiga kõige kaugemale jõudnud, oleks ta ka ainus osaleja.

"Eesti Energia on turuosaline ja me ei taha mingit erikohtlemist, me ei karda konkurentsi, aga samas  on meil suur väljakutse Eestis tervikuna. Meil on vaja uut elektritoomisvõimekust üsna kiiresti ja üsna palju. Nii et midagi peab lihtsalt tegema, mingid otsused tuleb teha," lausus Sutter.

Tatari sõnul on praegu aga vara veel mingeid riiklikke toetusskeeme nõuda. "Merele on taastuvenergia tootmine täna veel kallis. Me näeme, et seal hakkavad investeeringud reaalselt juhtuma pärast 2030. aastat. Nii et seal praegu välja hõigata mingisugust toetusskeemi on selgelt ennatlik," lausus ta.

Eesti peaks oma taastuvenergia 2030. aasta eesmärgi saama täidetud ka ainult maismaatuuleparkidega.

"Maismaa   puhul on pikalt olnud barjääriks radarite probleem, mis nüüd äsja on saanud lahenduse. Valitsus investeerib sinna ligi 70 miljonit eurot ja 60 protsenti maismaa territooriumist saab tuuleparkidele vabaks," ütles Tatar.

Eesti Energia arendab koos taanlastega Liivi lahte oma tuuleparki. Eesti riik koostöös Lätiga arendab samal ajal omaette meretuulepargi ala koos riikidevahelise ühendusega. Liitumised lähevad oksjonile ja parim pakkuja saab tuulikud püsti panna.

Eesti Energial on oma mereala juba olemas ning neil pole vaja sellel konkursil osaleda, ütles Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster.

"Siis kui on olemas need merealad, siis me saame ka paika panna kuidas kaabel peaks kulgema, et tulevased tuulepargid ühendada," lausus Köster.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: