Möödunud aastal panid pandeemia tõttu mitmed ehitusmaterjalide tootjad ajutiselt tehased kinni, majanduse seisaku ja ootamatu kriisi tõttu peatasid ka arendajad projekte. Kriisi mõjud ehitussektorile jäid siiski oodatust leebemaks ning suur nõudlus materjalide järele ja lüngad tootmises on ehitushinnad üles viinud. Kõige suurem hinnatõus on tabanud pikkade järjekordadega metallitooteid ja ehituspuitu. 

Statistikaameti andmetel kerkis ehitushinnaindeks tänavu teises kvartalis esimese kvartaliga võrreldes 5,2 protsenti ja möödunud aasta sama ajaga võrreldes 6,2 protsenti. See on kõige suurem tõus, mida statistikaamet andmete kogumise algusest näinud on. 

Ehitusmaterjalide tootjate liidu tegevdirektori Enno Rebase sõnul suleti maailmas pandeemia tõttu nii langetatud majandusprognooside kui viiruse leviku tõttu suuri tehaseid, mille uuesti käima saamine võib teinekord võtta kuid. 

"Suures plaanis on ikkagi nõudluse kasv olnud suur ja tekitanud teatud kohtades defitsiidi. Eks sellel on ka teisi põhjuseid. Ehitustegevus on pikk ja planeeritud protsess, mistõttu oleks tarvis pikaaegselt läbimõeldud kava, siis saavad ka kõik asjad ilusti paika. Vähem tormilised ajad on tekitanud olukorra, kus materjali sai suhteliselt ruttu ja nüüd imestatakse, et kui täna tellin, siis homseks ei saa," rääkis Rebane ERR-ile.

"Eelmisest kriisist tulenevalt oli mälestus selline, et kui asjad allapoole lähevad tuleb asju hakata kokku võtma, mida hakati eelmisel aastal tegema. Tegelikult ehituse kukkumine jäi prognoositust tublisti väiksemaks, asjad läksid palju paremini," ütles Rebane.

Nordeconi juhatuse liikme Priit Lumani sõnul on pool aastat kestnud tarneraskused selgelt mõjunud ka ehituse tähtaegadele, töö aga sellest hoolimata seisma jäänud ei ole. "Päris pausile ei ole tulnud midagi panna, aga teatud materjalide kättesaadavusega on probleeme," sõnas ta.

Suurimaks mureks metalli pikad järjekorrad ja puidu hind

Rebase sõnul on suur nõudlus metallide, ehituskeemia ja plastitoodete järgi, kuid tarned ei jõua nõudlusele järgi. "See tähendab ka, et parem olukord peaks olema kohalike materjalidega, mida me siin liivast, kruusast, killustikust, tsemendist ja lubjast teeme, kuivsegud ja betoonisegud näiteks. Nendega peaks vähem muret olema," märkis ta. 

Kohalikuks materjaliks on ka puit, mille hinda hoiab Rebase sõnul üleval suur nõudlus maailmaturul. Kui mõnes tootegrupis jääb hinnatõus mõne kuni kümne protsendi piiresse, siis ehituspuidu hinnakasv on kohati olnud mitmekordne. "Meil on praegu pandud mitmeid ehitusobjekte suisa seisma sellepärast ja see kindlasti ei aita kaasa taastumisele," sõnas ta. Lihtsat ja kiiret lahendust silmapiiril ei paista. 

Erametsakeskuse juhatuse liikme Jaanus Auna sõnul on kvaliteetse okaspuupalgi hind viimaste kuudega tippu sööstnud. "Loogiline ju, et kui tooraine hind kerkib, siis see peab lõpptoodetes ka kajastuma, et seetõttu tarbijad peavad mõningase kallinemisega arvestama, seal on see majandusloogika sees olemas," rääkis ta.

Tulevikuperspektiivi osas on Aun aga ettevaatlik. "Mis turg nüüd täpselt teeb või milliseks nõudlus kujuneb, mina ei julge siin prognoose teha," sõnas ta.  

Suured ehitusfirmad tunnevad peamiselt muret metallide tarneraskuste pärast. 

"Kõige rohkem mõjutab meid teras, aga kõik toormehinnad, erinevad metallid ja soojustusmaterjalid on tõusnud, puit on tõusnud. Kättesaadavusega sama lugu. Terasega on probleeme, erinevate puitmaterjalidega, vahelagede materjalid, kiviplaate on tulnud erinevatest riikidest oodata oluliselt kauem kui tavapäraselt," rääkis Nordeconi juhatuse liige Priit Luman. 

Lumani sõnul on suur mõju olnud just tehaste sulgemisel üle maailma, mis on tavapärased tarneahelad sassi löönud. Praeguses olukorras võib tema hinnangul oodata maailmas koroonaviiruse leviku aeglustumisega ka materjalide kättesaadavuse paranemist. "Vaktsineerimine ka ikkagi maailmas toimub, saab loota, et see laheneb."

Parim viis kohalike nõudluse murede lahendamiseks oleks ehitusmaterjalide liidu tegevdirektori sõnul ehitustsüklite jagamine era- ja avaliku sektori vahel. "Kui ühel on rohkem tellimusi või majanduses läheb hästi, siis erasektor võib-olla saab rohkem ehitada ja riigisektor kogub raha selleks ajaks kui erasektoril kehvemini läheb ja ehitab sel ajal. Muidu paraku on nii, et me praegu jällegi võimendame üksteist. Erasektor ja avalik sektor tahavad hoolsasti ja palju ehitada ja kiiresti erinevatel poliitilistel põhjustel isegi ja selle tõttu on nõudlus kõrge ja tarnimisega kohe raskusi," rääkis Rebane.