Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et Eesti varub tulevaks aastaks mRNA vaktsiine.

"Eestil on tehtud leping läbi Euroopa Liidu ühishanke Pfizer/BioNTechiga, täiendavalt on läbirääkimised Modernaga lepingu tegemiseks, võib-olla tulevikus ka Curevaciga, kui see peaks saama müügiloa oma vaktsiinile. Võib öelda, et aastast 2022 vaktsineerimised suure tõenäosusega tehakse mRNA vaktsiiniga," lausus Kiik.  

Kiik lisas, et adenoviirusvektorvaktsiine hetkel järgmiseks aastaks soetatud pole. Sellised vaktsiinid on näiteks ühe doosiga immuunsust andev Jansseni vaktsiin ning AstraZeneca, mida süstiti massvaktsineerimistel aprilli alguses ja mille teisi doose süstitakse sel nädalal 8700 ja tuleval nädalal 7300.

Teadusnõukoja liige, rakendusviroloogia professor Andres Merits ütles, et kõik teadmised näitavad, et kaks doosi AstraZenecat annab väga hea immuunkaitse Eestis leviva viirusetüve vastu. "Mida nüüd nimetatakse alfaks, ja tegelikult ka tüve vastu, mis tundub Eestisse tungivat ehk India tüvi ehk delta. Aga kaks süsti, just nimelt. Üks süst – ei," lausus Merits.

Seni AstraZeneca vaktsiini saanud inimesed tuleval aastal kolmandat doosi sama vaktsiini ilmselt enam ei saa.

Merits ütles, et AstraZeneca ja Jansseni vaktsiinide probleem on see, et need tekitavad immuunvastuse kahele erinevale viirusele, millest ühte on meil vaja, teist aga mitte. Et see võib tema sõnul mõjutada järgmiste dooside efektiivsust, oleks tema sõnul mõistlik kasutada edaspidi mRNA vaktsiine.

"Kolmas doos tõenäoliselt on kasulikum, kui see ei ole AstraZeneca lihtsalt sel põhjusel, et välistada võimalus, et vektorvastane immuunvastus ehk siis adenoviiruse vastane immuunvastus hakkab mõjutama kolmanda doosi efektiivsust või põhjustab ettearvamatuid kõrvalefekte," selgitas Merits.

Kolmas vaktsiinidoos tehakse vajadusel umbes aasta pärast teise doosi saamist, sest vähemalt nii kaua püsib immuunsus.

"Kõigi eelduste puhul mitte vähem kui kaheksa kuni 12 kuud. See on kindlalt teada sellest ajaloost, mis meil praegu on. Seda võivad natuke kõigutada muutlikkused viiruses ehk uute tüvede tekkimine," ütles Merits.