Soome kohalike valimiste kandidaatide esitamise tähtajani oli vaid kolm päeva aega, kui kaheksa erakonna peasekretärid tegid rahuaja oludes pretsedenditu otsuse valimised edasi lükata.

"Tehniliselt oleks valimised võimalik endiselt korraldada (plaanitud ajal). Eilsega olukord siiski muutus. Terviseamet ütles peasekretäridele, et olukord koroonaviirusega on märkimisväärselt halvenenud. Soome on teel epideemia kolmanda laineharja poole. Juuni oleks valimistele terviseturvalisuse seisukohalt parem kui aprill," ütles 6. märtsil justiitsminister Anna-Maja Henriksson Rootsi Rahvaparteist.

Terviseamet on küll tagantjärele tõdenud, et nemad esitlesid lihtlabast mudelarvutust, mis ei arvestanud rakendatavate piirangutega, ning see sai üleüldse liiga suure kaalu. Tehtut siiski tegematuks ei saa ning Soome kohalikud valimised toimuvad 18. aprilli asemel 13. juunil.

Otsus on pälvinud eelkõige opositsiooniliste Koonderakonna ning Põlissoomlaste piirkondlike juhtide kriitika, kuid on pannud kulme kergitama ka politoloogid.

"See, et nii lähedal valimistele satutakse korraga olukorda, kus valimised tuleb edasi lükata, tekitab küsimuse, kui hästi reageeriv meie poliitiline süsteem lõpuks on," kommenteeris Turu ülikooli teadur Jenni Karimäki 8. märtsil Yle saates "A-studio".

Edasi lükkunud valimised kiskusid kindlasti päevavalgele ühe Soome valimissüsteemi nõrkustest. Nimelt on riigis põhimõtteliselt suhtutud vastumeelselt e-hääletamisse ning välditud sellesuunalist arendustööd.

"Terviseturvalisuse seisukohalt olnuks ainuke võimalus vältida valimiste edasilükkamist see, kui meil oleks töötav distantshääletussüsteem. Sellise rajamine pole aastaga võimalik," tõdes justiitsministeeriumi kantsler Pekka Timonen.

Nüüd aga võivad asjalood muutuda, sest vähemalt Soome koalitsioonierakondade jaoks hakkab mõte e-hääletusest jumet saama.

"Me peame looma e-hääletussüsteemi või võimaldama kirja teel hääletamise võimaluse (peale välissoomlaste) ka Soome valijatele. Selliseid tööriistu läheb meil tulevikus vaja," ütles Soome Keskerakonna peasekretär Riikka Pirkkalainen.

Üks loomulikest küsimustest antud olukorras on see, kas või kuidas kohalike valimiste edasilükkamine valimistulemusi mõjutab. Kuid see on küsimus, millele ei oska praegu vastata ka parimad poliitikaasjatundjad.

"Mõju pole tingimata kuigi märkimisväärne. Me teame, et eelhääletust pikendatakse kahe nädalani. Reaalselt algab hääletamine seega mais ning valimispäev on juuni keskel. Meil pole taolisest olukorrast varasemat kogemust," ütles Tampere ülikooli lektor Sami Borg.

Tavakodanikud ei lase end tekkinud olukorrast siiski suurt häirida ning vähemalt Lahti linnas leiavad nad, et valimiste edasilükkamine nende endi käitumist valijatena ei mõjuta.

"Mu ema võib see mõjutada. Ei julge näiteks valima minna," arvas Pirjo.

"Ma kavatsen valima minna ja mingi numbri seal kirja panna," ütles Markus.

Hoolimata sellest, et valimised toimuvad aasta julmimaks kuuks nimetatud aprilli asemel kenal jaanikuul, rakendatakse ettevaatusabinõusid endiselt nii palju, kui vähegi võimalik. Turvata on vaja nii valijaid kui ka valimisametnikke.

"Me püstitame konteinerid ning korraldame hääletamise läbivooluna, ühest otsast sisse ja teisest välja. Häältelugemise, kus on töös suur hulk inimesi, viime läbi ruumikas Sibeliuse majas," ütles Lahti linna keskvalimiskomisjoni sekretär Janne Mäki.

Kohalike valimiste edasilükkamine nihutab ka Soome linnade ja valdade uute volikogude tööleasumist. Plaanitud 1. juuni asemel peaks see nüüd aset leidma 1. septembril.

Enne, kui teada oli et 13. juunile valimised lükatakse, viis uuringufirma Taloustutkimus telefonitsi läbi arvamusküsitluse, millest osa, eelkõige just noori puudutav, on juba avalikustatud.

Keskkonnale kõige suuremat tähelepanu pööravad noored annavad tugeva tõuke Rohelistele, aga poolehoid on võrdne Koonderakonnaga. Põlissoomlaste toetus on 15 protsendi peal ning siis tulevad kolm valitsuserakonda koos - Vasakliit, sotsiaaldemokraadid ja keskpartei. Niisamuti valitsuses osalev Rootsi Rahvapartei noorte seas popp ei ole.

Lisaks uuriti, millisest kohast tahab noor infot otsida. Siin pole üllatust - ikka sotsiaalmeediast. Kolmveerand 1505 vastanust soovis infot just sotsiaalmeedia kaudu. Veidi vähem oli neid, kes tahaksid infot valimiskompassi kaudu. Pärast erakonna kodulehel käiku oodatakse informatsiooni ajakirjandusest - ajaleht, televisioon ja raadio, nooremate puhul taskuhäälingu kaudu. Tänavaplakatid ja kohtumised 18- kuni 29-aastaseid eriti ei huvita.