Kliima olukorra parandamiseks tahab Euroopa Liit õiglase ülemineku raames anda Eestile 340 miljonit eurot, mille abil peaks Ida-Virumaa saama lahti põlevkivimaakonna staatusest. Selle raha mõistlikule kasutamisele pole senini leitud head lahendust, kuid kindlasti aitaks piirkonna arengule kaasa Eesti pealinna toomine Narva.

Narva võiks saada õiglase üleminekuaja lõpuni ja veidi kauemakski ehk umbes poolesajaks aastaks Eesti administratiivseks pealinnaks, kuhu koliks nii riigikogu kui ka ministeeriumid. Ehk asutused, mille paljud võtmeisikud on rääkinud, kui oluline Ida-Virumaa ikka on. Seda tavaliselt küll erinevate valimiste eel, aga see selleks.

Tallinn oleks edasi Eesti pealinn eelkõige turistidele ning Tallinnas võiks jätkuvalt resideeruda ka Eesti president ja Eestis asuvad saatkonnad.

Riigiasutustes töötavate inimeste perede Ida-Virumaale kolimisega saaks lahenduse Kirde-Eesti suuremate keskuste keerulisim probleem ehk piirkonna koolides oleks tänu sellele taas rohkem eestikeelse kodukeelega lapsi.

See annaks ühtlasi parema võimaluse kodumaakonnas korralikku eesti keelt omandada ka neil muukeelsetel lastel, kes seda soovivad. Ehk pealinna Narva tulekuga peatuks Ida-Virumaa eestikeelse õppekeelega koolide muutumine koolideks, kus ülekaalus on venekeelsed noored.

Pluss oleks pealinna Narva kolimine mõistagi ka kommunaalpoliitika seisukohalt. Tänu uutele (ja kindlasti osaliselt ka tänu Tallinnast kodukohta tagasi kolivatele) linlastele saaks riigikeelseks senini venekeelse töökeelega volikogu Narvas ja ka Sillamäel, mis tõenäoliselt saaks paljude ametnike jaoks atraktiivseks elamiskohaks. Kindlasti jaguks aktiivseid inimesi neissegi Ida-Virumaa omavalitsustesse, mille areng on peatunud seetõttu, et seal on aastatega läinud sassi omavahelised inimsuhted.

Selge on see, et kõik harjumaalastest riigiametnikud ei koliks perega Ida-Virumaale. See omakorda annaks aga tõuke Tallinna ja Narva vaheliste transporditeede arendamiseks. Küllap siis leitaks raha nii Tallinna-Narva maantee täisulatuses neljarealiseks ehitamiseks kui ka raudteeliikluse tiheduse parandamiseks.

Tallinn omakorda saaks astuda suure sammu rohelise pealinna poole, sest autodega ülekoormatud sadamalinnas jääks ametkondade Narva kolimisega jalgrattateedele praegusest palju rohkem ruumi.

Pealinna Narva kolimine rahustaks neidki, kes on õiglase ülemineku raha võimalikust Ida-Virumaale suunamisest alates rääkinud, et sellest rahast jõuab sihtmaakonda heal juhul pool. Et suur osa toetusest jääb tegelikult pealinna kontoritesse erinevate projektide juhtimiseks ja kaasjuhtimiseks. Kui pealinn oleks Narvas, siis jääks ka see projektijuhtimisraha Ida-Virumaale.

Eesti pealinna Narva viimine annaks kindlasti ka lisaargumendi, kui piirilinn pürgib järgmisel korral Euroopa kultuuripealinnaks. Sel juhul oleks Narval kandideerides kindlasti igas mõttes euroopalikku kultuuri praegusest tunduvalt rohkem.

Kui pealinn viidaks Narva, siis võiks tõeks saada peaminister Kaja Kallase Ida-Virumaa visiidi ajal välja öeldud sõnad, et rohepööre aitaks tõsta idavirulaste heaolu. Ja president Kersti Kaljulaid saaks pealinna Narva viimise ideed toetades anda jõudu oma väljaütlemisele, et rohepöörde eesmärgiks peab olema arendada Ida-Virumaa Läänemere pärliks.

Ja Narvas elavad pealinlased oleksid Eesti ülikoolipealinnale Tartule lähemal kui Tallinna elanikud. Seda küll kahe kilomeetri võrra, kuid siiski lähemal.