"Põhimõtteliselt ei saa mitte ükski tehas olla selle tingimuseks või probleemiks sellele, et me seda üleminekurahastut kasutada ei saa. Sest Õiglase Ülemineku Fondi põhimõte on see, et me saaksime selles piirkonnas teha uue arenguhüppe, saaksime seda kasutada selleks, et meelitada sinna uusi investeeringuid, muuta seda piirkonda rohelisemaks ja muuta ka meie energeetikat rohelisemaks," rääkis Kallas (Reformierakond) neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.

"See on minu isiklik seisukoht. Ma arvan, et Õiglase Ülemineku Fondi ei tohi kindlasti kuidagi ohtu seada," rõhutas peaminister, lisades, et on algusest peale õlitehase rajamise osas väga skeptiline olnud. "Sest miks erasektor sellistele ideedele pidurit tõmbas? Sest erasektori raha on nende ja pankade raha, aga Eesti Energia sirutab tihti käe ka maksumaksja rahakotti. Kui see on majanduslikult mõistlik, siis saaks teha ka ilma selliste toetusteta," tõdes Kallas.

Peaminister leidis ka, et Eesti Energia sisuliselt tegeleb Ida-Virumaa põlevkivisektoris töötavate inimeste hirmutamisega, kui räägib rohepöörde tähtaegade varasemaks toomisest. Ülemineku tähtajad on piisavalt kaugel, et selleks ajaks saavutada üleminek keskkonnasõbralikumale tööstusele ning meelitada piirkonda investoreid, rõhutas Kallas.

"Aga kui me anname vastukäivaid sõnumeid - ühelt poolt räägime rohepöördest, aga teiselt poolt tegutseme selle vastu, siis see tekitab segadust ka investorites, kes Õiglase Ülemineku Fondi peale tuleks neid töökohti looma. Nii, et selles mõttes me peame fookust hoidma ja mitte laskma neid inimesi hirmutada sellega, et see kõik juhtub homme - see ei juhtu homme ja sellepärast see ongi üleminek," rääkis Kallas.

Peaministrile oponeeris teise koalitsioonipartneri, Keskerakonna valitsusdelegatsiooni juht, riigihalduse minister Jaak Aab: "Siin ma pean väljendama meie erakonna seisukohta - me jätkuvalt näeme, et see (põlevkiviõli tehase rajamine - toim.) on üks võimalus."

"Mis puudutab läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga ja Õiglase Ülemineku Fondi ning kui vaadata kõiki neid üleminekumaid kus fossiilseid kütuseid kasutatakse, siis ei saaks (JTF-i toetusi - toim.) üldse anda," rääkis Aab. "Seda peab vaatama kontekstis. Aga muidugi, me peame Euroopa Komisjonile seda selgitama, esitama ka selged argumendid - kaua selline asi võiks kesta, kui palju on kasvuhoonegaaside heitmed ja kui palju need vähenevad seoses energiatootmise sulgemisega lähiaastatel. Nii, et mina ei tõmbaks sellele kriipsu peale," rõhutas ta.

"Õlitehase üle saame veel rääkida, sest selle osas ametlikku tunnetust ei ole. Kuskilt on saadud kätte eestkõneleja, minu teada on väljendatud õiglase ülemineku fondi, selle kava suhtes, mida me räägime Euroopa Komisjoniga läbi, ka erinevate [Euroopa Komisjoni] volinike poolt erinevaid arvamusi," rääkis Aab viidates neljapäeval Eesti Päevalehes ilmunud artiklile, milles pandi kahtluse alla JTF-i fondi toetuste saamise, kui Eesti õlitehase rajamisega edasi läheb.

Eesti loodab saada Õiglase Ülemineku Fondist 340 miljonit eurot ning plaanib selle tervenisti Ida-Virumaale suunata.

Eesti eelmine valitsus otsustas eelmisel aastal anda Eesti Energiale 125 miljonit eurot, et viimane saaks ehitada uue põlevkiviõlitehase. 

Mai algul rahuldas Tartu ringkonnakohus MTÜ Loodusvõlu määruskaebuse ja peatas Eesti Energia kavandatava Enefit 280 põlevkiviõlitehasele antud ehitusloa kohtulahendi jõustumiseni.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond) kui Eesti Energia omaniku esindaja kutsus mai lõpus ettevõtet üles kohtuvaidluse ajaks peatama õlitehase rajamisega seotud tegevusi.