Simson: õlitehas on Eesti kliima- ja energiakavas juba sees

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Euroopa Komisjoni enereetikavolinik Kadri Simson. Autor/allikas: ERR

Õiglase ülemineku toetuse üle otsustamine ei käi Euroopa Komisjonis mingite kindlate mehhaaniliste kriteeriumite alusel, mistõttu ei saa väita, et Eesti Energia õlitehase rajamine või mitterajamine Ida-Virumaale selle saamisel otsustav oleks. 340 miljoni eurose toetusotsuse aluseks on Eesti esitatav plaan õiglaseks üleminekuks, ütleb Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.

Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson selgitas ERR-ile, et õiglase ülemineku fondist raha saamiseks on riikidele üks eeldus ning õlitehase rajamine või mitterajamine ei too kaasa automaatset otsust.

"Liimesriik peab olema komisjonile esitanud õiglase ülemineku kava ja see kava saab heakskiidu. Ühtegi kava mingite mehaaniliste kriteeriumite järgi heaks ei kiideta või tagasi ei lükata, kõik on argumenteerimise küsimus. Mida komisjon omalt poolt ütleb: et õiglase ülemineku fondi vahendid on mõeldud tulevase ülemineku jaoks," selgitas Simson.

Simson selgitas, et komisjon ei kompenseeri minevikus kaevandussektoris kaotatud töökohti, sest EL-is on riike, kes on neist juba varem loobunud ning kõigi nende kompenseerimiseks pole ka raha. Küll toetatakse riike, kel see sotsiaalselt raske üleminek on veel ees ning selliseid riike, kel neid töökohti kaevanduses väheneb, on veel üksjagu.

Küsimus on 340 miljonis euros, Eesti lõplik üleminekukava tuleb arutelu alla tõenäoliselt septembrikuus.

Õlitehas üleminekukavas juba sees

Simson toonitas, et Eesti on õlitehase rajamise plaani oma algsesse kliima- ja energiakavva juba sisse kirjutanud ja komisjonile 2020. alguses esitanud, mis oli riikidele esmaseks tärminiks.

"Sellega näitasid riigid komisjonile, kuidas nad saavutavad kümne aasta jooksul säästvama tulemuse, nii et aastal 2030 oleks CO2 emissiooni EL-is vähem kui aastal 2020. Seal on Eesti teada andnud, et ta asendab senise põlevkivi kasutamise elektritootmises üleminekuperioodil õlitootmisega," ütles Simson.

Nüüdses kavas tuleb ära näidata, et spetsiifilistes piirkondades, kus töökohad sõltuvad fossiilsetest kütustest, saavad nendega hõivatud inimesed tulevikus oma kodukohas rakendust sektorites, mille keskkonnaalane mõju on märgatavalt väiksem.

"Eesti peab näitama, et põlevkivsektoris jääb töökohti vähemaks ja inimesed vajavad alternatiivseid töökohti," ütles Simson, lisades, et näiteks riikides, kes loobuvad ajapikku kivisöe kaevandamisest, on see üleminekukava kümneid aastaid pikk, ent näidatud peab olema teekond puhtama keskkonnani.

Seega sõltub otsus, kas Eesti saab üleminekutoetusteks 340 miljonit eurot, Euroopa Komisjoni heakskiidust kavale. See juhtub ilmselt sügisel.

Toimetaja: Uku Toom, Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: