Huawei-seadus lükkub sügisesse, 5G sagedusalade konkurssi pole seni oodata

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Sidemast Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Elektroonilise side seaduse vastuvõtmine, mis võimaldaks ka sidevõrkude turvalisuse määruse ehk Huawei seadmete võrgus keelustamise, lükkub seoses riigikogu istungjärgu edasilükkumisega sügisesse. See tähendab ka 5G sagedusalade konkursi veelgi edasi lükkumist.

Sidevõrkude turvalisuse määrus pidi jõustuma tänavu mais, kuid õiguskantsleri hinnangul vajas määruse kehtestamine eelnevalt muudatust elektroonilise side seaduses. Sidevõrkude turvalisuse määrus eelnõu järgi oleks keelatud 5G võrgus ka ebademokraatlikest riikidest pärit seadmed ja tarkvara, ehk sisuliselt Huawei seadmete kasutamise.

Selle plaanis valitsus vastu võtta tänavu märtsis, kuid määrus jäi toppama, kuna õiguskantsleri hinnangul vajas see enne seadusemuudatust. Just selle seadusemuudatuse plaanis riigikogu neljapäeval vastu võtta.

Riigikogu plaanis algselt võtta seadusemuudatuse vastu neljapäevasel istungil, kuid biomeetriliste andmete seaduse ehk ABIS-e vastane venitamistaktika ja peaministri umbusaldamine lükkasid selle nädala päevakorra edasi. Neljapäeval lõppeb aga kevadine istungjärk, mistõttu jääb seadusemuudatus ilmselt sügist ootama.

Majanduskomisjoni eelnõu esindaja Kalvi Kõva sõnul tähendab see, et tõenäoliselt jõutakse eelnõu juurde tagasi septembri teisel nädalal. Enne sügist jõuaks selleni vaid siis, kui kutsutaks kokku erakorraline istung. "Siis on suur tõenäosus, et see punkt on seal päevakorras," rääkis Kõva.

5G sageduslubade konkurssi on oodatud pikalt. Mullu kevadel tühistas väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem toimuma pidanud 5G sagedusala kolmeks jagamise konkursi. Seejärel teatasid kommunikatsioonifirmad, et soovivad konkursitingimused uuesti läbi rääkida.

"Praegu ootab sageduskonkurss seadusemuudatuse taga," rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Laura Laaster ERR-ile.

Veel pole langetatud ka otsust, mitu sagedusluba konkursile pannakse, võrguoperaatorid soovivad nelja sagedusala jagamist, tehniliselt oleks lihtsam jagada sagedusalad kolmeks.

Nelja sagedusala jagamisel on murekohaks ka see, et sagedusalad oleksid ettevõtjate hinnangul liiga väiksed.

Venemaa pole jätkuvalt valmis vabastama Eestile 5G levitamiseks vajalikke sagedusi.

Eesti sooviks jagada sagedusala 3400-3800 MHz, millest ülemist osa kasutab Venemaa. Samuti ootab Eesti, et Venemaa vabastaks piiriäärsetel aladel 700 MHz sagedusala, mida Venemaa kasutab telepildi edastamiseks.

Madalama sagedusega ala levib kaugemale ja sobib vähema asustusega alade katmiseks, kus pole vaja suuri kiiruseid, madalam sagedus levib paremini ka läbi takistuste.

Majandus- ja kommuniktsiooniministeeriumi kantsler Ando Leppiman saatis ka esmaspäeval Euroopa Komisjonile kirja, et teatada 700 MHz sagedusala konkursi edasi lükkamisest, kuna Venemaa ei nõustu sagedust vabastama.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: