Kreml eitab madala vaktsineerituse seost võimude umbusaldamisega
Kremli pressiesindaja lükkas tagasi väited, justkui oleks rahva vähene soov ennast koroonaviiruse vastu vaktsineerida lasta seotud usaldamatusega võimude suhtes.
"Ei, üldsegi mitte," vastas Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov reedel ajakirjanike küsimusele, kas inimeste madala vaktsineerimisaktiivsuse taga võib näha umbusaldust võimudele.
Samas jättis Peskov sisuliselt vastamata küismusele, millega siis seletada inimeste vähest usaldust vaktsineerimisprotsessi suhtes ning soovimatust täita maski- ja kinnaste kandmise kohustust. "Ma arvan, et see nõuaks märksa üksikasjalikumaid ja laiahaardelisemaid vastuseid kui me praegu endale lubada saame," ütles Peskov.
Küll aga tõrjus Kremli esindaja väiteid, et Venemaa on võitluses koroonaviirusega läbi kukkunud, kuna praegu hakatakse kehtestama uusi piiranguid. "See on täielik rumalus. Ma ei tea, kes seda räägib, aga nad on igal juhul asjatundmatud," ütles Peskov.
Küll aga tunnistas ta, et vaktsineerimisele üles kutsuv propaganda ei ole osutunud nii tõhusaks kui sooviti.
Peskov nõustus Venemaa tarbijakaitseameti juhi hinnanguga, et koroonaviiruse leviku kiirenemine on suuresti seotud venelaste nihilistliku suhtumisega piirangutesse.
Kremli pressiesindaja avaldas ka toetust ideele kehtestada koroona-vabad tsoonid, kuhu võivad siseneda ainult need, kes on vaktsineeritud või COVID-19 läbi põdenud. Selliste tsoonide loomise eksperimendist, näiteks restoranides ja muudes asutustes, rääkis Moskva linnapea Sergei Sobjanin. Peskovi hinnangul ei saa seda vaadelda venelaste segregeerimisena.
"Kõige hullem venemaalaste eraldamine toimub selles, kui osa inimesi lamab haigla intensiivravipalatis kunstliku hingamise aparaadi all ja teine osa mitte. Et sellist venemaalaste eraldamist ei tuleks, tuleb teha kõik, mis võimalik," ütles Peskov.
Kremli esindaja sõnul eeldab Venemaa juhtkond, et 19. septembrile määratud riigiduuma valimised toimuvad hoolimata pandeemiast õige ajal. Peskovi sõnul on Venemaal juba sellealane kogemus, kui korraldati rahvahääletus Vene põhiseaduse muutmiseks eelmise aasta 25. juunist kuni 1. juulini.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Interfax