Kuid seisnud piiriületus Venemaaga muutub taas üha elavamaks
Piiriületus Venemaaga, mis veel mõni kuu tagasi oli pea täielikult soikunud, muutub üha elavamaks, kuna piirangud leevenevad ning inimesed soovivad rohkem reisida ja sugulasi külsatada. Arvatavasti hoogustub piiriületus veelgi, sest esmaspäevast avas Eesti piirid kolmandate riikide vaktsineeritud turistidele.
Narva piiripunkt on esmaspäeviti tühjavõitu, kuid see tühjus on näilik. Tegelikult on piiriületajate hulk iga nädalaga kasvamas. Kui mais ületas Narvas piiri 23 000 inimest, siis juunis juba 25 000, teatas "Aktuaalne kaamera".
"Tekib vabadus nendele inimestele, kes on vaktsineeritud ja inimeste soov turismi mingilgi määral, nii palju kui see võimalik on, nautida. On piiranguid vähendatud, siis võib täheldada, et tegelikult liiklus taastub päevast päeva," selgitas Narva piiripunkti juht Üllar Kustala.
Terviseameti andmeil on Venemaalt Eestisse saabunutega jõudnud ka koroonaviiruse India tüvi, kuid need olid üksikjuhtumid ja viiruse levik suudeti kiiresti tõkestada. Uusi juhtumeid aitaks varakult avastada testimine piiril.
"Kellel on ikkagi olulisel põhjusel vaja reisida kahe riigi vahel, siis need, kes on vaktsineerimata, tõesti kasutaks võimalust ka testida. India tüve puhul ka ikkagi isikud on sümptomitega, nad ei ole asümptomaatilised ja sellisel juhul, kui isik on haige, siis ta peaks ikka kindlasti testima ennast," ütles terviseameti ida regiooni juhataja Marje Muusikus.
Põhiliselt vedasid piiriületuste kasvu Venemaa kodanikest sugulased, kes oma lähedastel külas käisid.
Kuid alates sellest nädalast avas Eesti oma piiri vaktsineerimiskuuri läbinud kolmandate riikide turistidele, ka venemaalastele. Eesti tunnustab kõiki vaktsiine.
"Võin kindlalt öelda, et need Pfizerid, AstraZenecad ja Johnsonid ja Modernad ja Sputnikud on kõik seal üles loetletud. Selles suhtes ei ole probleemi," ütles Kustala.
Samas Vene turismi kiiret taastumist nii pea oodata ei ole, kuna Venemaa pole oma kodanike riigist väljumist veel lihtsustanud.
Venemaal on koroonasse nakatumine järsult tõusnud
Koroonaviirusega nakatumine Venemaal on järsult tõusnud. Viimase ööpäevaga tuvastati 17 000 uut koroonaviirusega nakatumise juhtu, ligi pool sellest pealinnas Moskvas. Kõige hoogsamalt levibki viirus seal. Nädalavahetusel jõuti pealinnas kahel järjestikkusel päeval uute rekorditeni - üle 9000 juhtumi päevas.
"Olukord COVID-19 haiguse levikuga Moskvas halveneb kiiresti ja dünaamika on üsna ootamatu, kuna üle 60 protsendi moskvalastest on kas haiged või vaktsineeritud," rääkis Moskva linnapea Sergei Sobjanin.
Moskva järel kasvab haigestumine Moskva oblastis ja Peterburis. Peterburi ümbritsev Leningradi oblast on korraldanud kohustusliku vaktsineerimise 80 protsendi teenistujate jaoks, Tuula piirkond aga kohustusliku vaktsineerimise riskirühmadele. Krasnodari võimud peatavad vaktsineerimata töötajatele koroonaviirusesse haigestumise korral lisatasude ja toetuste maksmise.
Üha rohkemates piirkondades taastatakse varem kehtinud piirangud.
"Valitseb totaalne nihilism, vaktsineeritus on madal. Samuti ei tohiks unustada
viiruse enda kavalust," ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.
"Meil on Iisraeli kogemus, kus 80 protsenti elanikkonnast vaktsineeritakse - nad on maskid maha võtnud ja piiranguid leevendanud. Kas tahame püsida Venemaal igaveses pandeemias, jätkata COVID-i pantvangidena ja oodata, kuni see kaob iseenesest?" kommenteeris Peterburi elanik Vsevolod Belikov.
"Vaktsineerin end, aga see pole minu, vaid valitsuse tahe," ütles Moskva elanik Vadim.
Moskvas on praegu koroonaviirusega patsientidele ligi 17 000 haiglavoodit, järgmise kahe nädala jooksul on plaanis seda arvu kahekordistada.
"Inkubatsiooniperioodi, mida me varem nägime, enam ei ole. Ei ole seitset kuni kümmet päeva, mida patsiendid kodus veedaksid. Nüüd võetakse nad haiglasse kolmandal, viiendal päeval üsna raskes seisus," rääkis Saratovi haigla nakkushaiguste osakonna juhataja Jelena Koržova.
Venemaa võttis koroonavaktsiini ühena esimestest kasutusele ja eesmärk oli sügiseks immuniseerida 60 protsenti riigi täiskasvanutest ehk umbes 69 miljonit inimest. Kuid juuni alguse seisuga oli vähemalt ühe annuse saanud vaid 18 miljonit inimest ehk 12 protsenti elanikest.
Toimetaja: Merili Nael