Mihkelson nimetas Merkeli ja Macroni algatust kahetsusväärseks

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Marko Mihkelson Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson nimetas Saksa kantsleri ja Prantsuse presidendi äsjast algatust alustada taas Euroopa Liidu tasemel kohtumisi Vene presidendiga kahetsusväärseks ning leidis, et sellega ei saa nõustuda.

"See on väga kahetsusväärne algatus. Seda juba selles mõttes, kuidas see partneritega läbi arutamata tehti - idee ilmus ju alles paar päeva tagasi, vahetult enne tänast Euroopa Ülemkogu ja riigid ei ole saanud seda arutada," ütles Mihkelson (Reformierakond).

Tema hinnangul tähendaks kantsler Angela Merkeli ja president Emmanuel Macroni ettepanek väga põhimõttelist suunamuutust EL-i Vene-poliitikas, millega oleks Eestil ja ka teistel riikidel keeruline nõustuda.

"Seda seetõttu, et sisuliselt tähendaks see, et me loobume Venemaa suunal praegusest poliitikast, mis lepiti kokku Ukraina vastu korradatud agressiooni järel, kui Euroopa Liidu liikmesriigid ütlesid, et enne me tipptasemel suhtlust ei taasta, kui Venemaa ei täida Minski leppeid ega lõpeta agressiooni Ukraina vastu," rääkis Mihkelson.

Väliskomisjoni esimees viitas ka tänavu mais peetud Euroopa Ülemkogul toimunud Vene-arutelule ja seal üle kinnitatud viie põhimõtte poliitikale: "Alles mais leppisid ju valitsusjuhid Ülemkogul kokku nendesamade viie strateegilise punkti paikapidavuses, mille hulgas oli ka see, et Euroopa Liit ei taasta Venemaaga tippkohtumisi enne, kui ei ole Minski lepetes selget edasiliikumist."

"Venemaa võib sellist sammu hinnata lääneriikide nõrkusena ja see võib kutsuda esile Moskva soovi uueks agressiivseks. Praegu oleks kohane hoopis sanktsioonide karmistamine, sest Venemaa ei ole kuidagi näidanud, et ta oleks valmis pidama lääneriikidega konstruktiivset dialoogi," rõhutas Mihkelson.

Mihkelsoni hinnangul on Lääne suurriikidel siiski huvi ja sisemine surve strateegilise dialoogi taastamiseks Venemaaga ning suuresti võib see lähtuda Ameerika Ühendriikidest. "USA jaoks vaieldamatult olulisim rahvusvaheline väljakutse ei ole mitte Venemaa, vaid on Hiina. Ja just nimelt siin tuleb näha tõenäoliselt ka USA-Saksamaa ja USA-Prantsusmaa praegust diplomaatilist läbikäimist mõttega, et võib-olla on võimalik Venemaad dialoogi kaasates tekitada lõhe Venemaa ja Hiina vahel. Ehk siis selline suur geopoliitiline plaan," rääkis Mihkelson. Tema sõnul oleks selline plaan siiski lühinägelik, kuna Hiina ei plaani Venemaa suunal sellist strateegilist koostööd teha.

Mihkelsoni sõnul soovib USA oma välis- ja julgeolekupoliitikas rohkem keskenduda Hiina vastustamisele ja samas soovib Washington, et Euroopa eesotsas Saksamaaga võtaks suurema vastutuse oma piiride taga toimuva suhtes. "See suur muutus on kindlasti üks mõjur, mis selliste liigutusteni on viinud," ütles ta.

"Aga on ka selge, et diplomaatiline surve dialoogi laiendamiseks Venemaa suunal jääb püsima ka peale praegust Ülemkogu," tõdes ta.

Arutledes selle üle, kas Moskvaga suhete tihendamisest huvitatud suurriigid võiksid pakkuda Venemaa lähinaabritele midagi vastutasuks, leidis Mihkelson, et see peaks kindlasti olema suunatud siinse piirkonna julgeoleku tugevdamisele.

"Ma arvan, et üks osa sellest, mis puudutab Eesti, aga ka teiste Balti riikide julgeolekuhuvisid, peab olema heidutuse tase. Kui ikkagi Lääne suurriikidel on soov strateegilist dialoogi Venemaaga avada, siis minu arvates on möödapääsmatu, et Ameerika Ühendriigid, aga ka teised lääneliitlased suurendaksid oma füüsilist kohalolekut Balti riikides ja teiseks suurendaksid oma sõjalist abi just nimelt heidutusmeetmete tugevdamiseks meie regioonis," rääkis ta.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: