Mõnede ametnike hinnangul soovivad Euroopa liidrid näha ka ennast osalemas USA presidendi Joe Bideni ja Vene liidri Vladimir Putini vestlustes, seda enam, et mitmetel Bideni tõstatatud teemadel on otsene strateegiline tähtsus Euroopa jaoks, kirjutas Politico neljapäeval. Samas ei pruugi sellised soovid olla kooskõlas geopoliitilise reaalsusega, arvestades ka Washingtoni ja Moskva suhete ajalugu juba külma sõja aegadest saadik, lisas leht.

Macroni nõunik, kelle nime Politico ei avalda, ütles väljaandele, et kui ameeriklased võivad Putiniga kohtuda, siis miks ei või sama teha Euroopa liidrid. Sama rõhutasid ka mitmed teised Politicoga rääkinud inimesed, kes toetavad Venemaale tippkohtumise võimaluse pakkumist. On imelik, et Biden võib Putiniga kohtuda, aga EL-i liidrid ei või hoolimata faktist, et neil oleks geograafilist lähedust ja tihedamaid majandussuhteid arvestades Venemaa juhiga palju enamast rääkida.

Mitmed Euroopa Liidu ametnikud märkisid ka seda, et USA saatis kohe pärast Genfis peetud Bideni ja Putini kohtumist Brüsselisse välisministeeriumi kõrge ametniku Victoria Nulandi, et oma EL-i partneritele kohtumise tulemustest rääkida.

Selline koostöö paistab veelgi mõjusam, kui arvestada, et Saksa-Prantsuse ettepanek avalikustati ajal, kui USA välisminister Antony Blinken saabus Berliini ja kohtus seal ka Merkeliga, lisas Politico.

Merkel tunnustas Bideni jõupingutusi Genfis ja viitas Berliini ja Washingtoni uuendatud ühisele positsioonile. Samas ei maininud ta ettepanekuid EL-i uueks strateegiaks või seda, kuidas need võiks mõjutada USA algatusi, lisas Politico.

Merkeli ja Macroni ettepanek on saanud siiski juba tugevat kriitikat, eriti idapoolsetest EL-i riikidest, märgib Politico, tuues nimeliselt esile Baltimaad ja Poola. Küsitakse, miks oli vaja Venemaale sellist võimalust pakkuda ajal, kus suhted on halvemad kui kunagi varem, Moskva koondas alles vägesid Ukraina piirile, hoiab vangis möödunud suvel mürgitatud opositsiooniliidrit Aleksei Navalnõid, korraldab erinevaid vaenulikke aktsioone Euroopa riikides ning Venemaa ei ole teinud ühtegi sammu, millega näitaks oma head tahet.

Teada on ka see, et kui 2014. aasta kevadel pärast Krimmi annekteerimist otsustati katkestada Venemaaga ametlikud EL-i tasemel kohtumised ning mitmed senised koostööformaadid, jätkavad liikmesriikide liidrid siiski endiselt kokkusaamisi oma Vene kolleegidega.

Lisaks soovitavad kriitikud ära oodata ka Bideni ja Putini kohtumise reaalse mõju Lääne ja Venemaa suhetele.

Suhted Venemaaga saavad neljapäeval algava Euroopa Ülemkogu üheks aruteluteemaks. Tavapäraselt peaksid liidrid andma juuni Ülemkogul ka suunise Venemaale kehtestatud majandussanktsioonide pikendamiseks poole aasta võrra.