Põhja ringkonnaprokurör Marek Soomaa ütles BNS-ile, et uurimise all oli projekti nimekirjas olnud kuue inimese tööpanus ja palgarahade maksmised aastatel 2016-2019.

"Kriminaalmenetluses kogutud tõendid näitasid, et reeglistik projektirahade kasutamise ja kulude kajastamise osas ei olnud piisavalt selge, dokumenteerimine oli kohati ebapiisav ning projekti meeskonnaliikmete vaheline kommunikatsioon puudulik. See tingis teadmatuse ka meeskonna sees, mis rolli keegi projektis täidab. Ent asjaolu, et üldine asjaajamine võinuks olla korrektsem, ei anna alust süüdistuse esitamiseks ja prokuratuuri hinnangul tahtlikku kuritegu keegi toime ei ole pannud," ütles ta.

Prokuröri sõnul leidis uurimisega kogutud tõenditega kinnitust, et neli inimest panustasid projekti ning said selle eest õigustatult ka töötasu.

"Kahe teadlase osas on ülikool teinud komisjonile ettepaneku vähendada ülikoolile tehtava väljamakse suurust, mille komisjon arvesse võttis ja mis tähendab, et reaalset kahju ei ole tänaseks rahastajale ka tekkinud," ütles Soomaa.

Kriminaalmenetluses esitati kahtlustus Tallinna tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudi e-valitsemise professorile Robert Krimmerile, kes toonase info järgi vastutas projekti eelarve kasutamise ja aruandluse eest.

"Uurimise käigus kogutud tõendid ja ülikoolipoolne dokumentatsioon seda piisavalt veenvalt ei kinnitanud. Vastutused olid hajutatud ja rollid ebaselged, mistõttu polnud võimalik pidada kahtlustatavat ka karistusõiguslikus mõttes vastutavaks ehk kuriteo toimepanijaks," kinnitas prokurör.

"Tallinna tehnikaülikooli niinimetatud OGI (OpenGovIntelligence'i) projekti juhtum on lõpetatud, sest Põhja ringkonnaprokuratuuri uurimisega ei leidnud tõestamist, et tegemist oleks olnud tahtliku tegevusega," ütles ülikooli meediasuhete juht Krõõt Nõges BNS-ile.

Juhtum sai alguse 2019. aasta suvel, kui vihje andja ja Postimehe ajakirjanike koostöös esitati avalikkusele info eurorahade väidetavast väärkasutusest OGI projektis. Sama aasta oktoobris lõpetati tehnikaülikooli enda uurimine selles juhtumis ning uurimiskomisjon tuvastas ülikooli reeglite rikkumise, kuid tahtlikku rahastamise reeglite rikkumist komisjon ei avastanud.

"Tehnikaülikool on juhtumist õppinud ja parandanud protseduure, samuti viidi sisse vihje andmise ja kontrollimise kord, telefoni- ning vihjeliiniid," märkis Nõges.

Põhja ringkonnaprokuratuur alustas 2019. aasta augustis kriminaalmenetlust, et kontrollida viiteid nagu oleks projekti personalieelarvest makstud palka ülikooli töötajatele, kes projektis ei osalenud või kelle panust teadusprojektis näidati tegelikkusest suuremana. 

Kriminaalmenetlust alustati karistusseadustiku paragrahvi 210 järgi, mis käsitleb soodustuskelmust. Asja uuris Põhja prefektuuri kriminaalbüroo ja uurimist juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.

Tallinna tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudi rahastamisele tõmbasid avalikkuse ja uurijate tähelepanu Postimehe artiklid.