Postimehe andmetel esitasid instituudi teadlased Euroopa Komisjonile projektiraha saamiseks valeandmeid, võltsides töötundide arvu ning makstes töötasu inimestele, kes projektis ei osalenud. Pettusekahtlusest teada saanud doktorant teavitas sellest juba mitu kuud tagasi rektor Jaak Aaviksood, aga rektor ei võtnud vilepuhuja väitel infoga midagi ette.

Aaviksoo sõnul näitab sisejuurdluse vahearuanne, et ülikool pole täiesti süüta, aga praegu pole ka alust kedagi kuriteos kahtlustada. Ta eitas, et oleks ise juhtunu kohta valetanud või üritanud seda kinni mätsida.

Nädalavahetusel tegid TalTechi vilistlased ja professorid avaliku pöördumise, milles kutsusid Jaak Aaviksood üles ametist lahkuma.

TalTechi teadusprorektor Renno Veinthal selgitas, et esmalt kohtus uurimiskomisjon vilepuhuja Keegan McBride'iga. Lindistusi ta üle ei andnud, küll aga need dokumendid, mis ta väidetavalt Postimehele üle andis. Seejärel kohtus komisjon asjassepuutuvate inimestega, keda süüdistused puudutasid. Kellega kohtuda ei õnnestunud, said toimunut selgitada kirjalikult.

Komisjoni võimalus on inimestega vestelda, uurida ja võrrelda kirjalikke tõendeid. Selliseid võimalusi, nagu prokuratuuril, komisjonil ei ole.

Komisjon leidis ülikoolireeglite rikkumisi ja konsortsiumilepingus on sätteid rikutud. Peamine puudus on tööajatabelite puudumine, mida projekti teise perioodi kohta pole üldse ja esimese perioodi kohta on puudulikud.

On olemas tööajatabeli vormid, aga see oli asjaosaliste poolt kinnitamata, mistõttu see ei olnud dokument. Sellest saab dokument, kui on alla kirjutanud töötaja ja projekti juht, kuid selliseid dokumente komisjoni käsutuses ei ole. Seda nimetas Veinthal tõsiseks probleemiks.

Puudus ka ühine teadmine uurimisrühma koosseisust ja ülesannetest.

Uurimiskomisjoni esimene ülesanne oli välja selgitada, kas on toimunud kuritegu ehk kas on ette tulnud võltsimisi. See tõendamist ei leidnud ehk tööajatabeleid ei võltsitud, sest tööajatabelit polegi dokumendina olemas.

Teine kahtlus puudutas seda, et projektieelarvest maksti palka teistele instituudi töötajatele. Instituudi töötajad saavad aga põhipalka ja mingit lisatasu neile ei maksta, nii et see kahtlus ei leidnud kinnitust.

Need inimesed esitasid komisjonile hulgaliselt erinevaid tõendeid: artiklimustandeid, koosolekute memosid, märkmeid, sõnumivahetusi teiste uurimisrühma liikmetega. Komisjon ei saa kinnitada ega ümber lükata seda, et väidetavalt tööga mitte seotud teadlased ei olnud sellega seotud. Nende osalus sai esitatud tõenditega rohkem või vähem tõendatud, aga sellega tuleb edasi tegelda.

Erakorraline audit kontrollis tööajatabelite olemasolu, aga see projekt ei sattunud valimisse, mistõttu ei saanud see puudus ka esile tulla.

Kui kirjeldatud skeem räägib sepitsustest, siis see on liialdus, kuivõrd midagi seadusvastast ei leitud, teatas Veinthal.

Inimestelt saadud ütlustega kavatseb komisjon edasi tegelda. Tööajatabelite puudumine tähendab, et tuleb korda teha see, mis korrast ära on. Ette tuleb võtta ka teised projektid. Selle projekti puudustest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni, kes seepeale tõenäoliselt alustab auditi läbiviimist. Ilmselt tuleb paremini nõustada ka projektijuhte, et nende oskusi parandada.

Uurimiskomisjoni liige Jaan Raik ütles, et projektikulude ületamises ei ole midagi negatiivset ei juriidilises ega ka eetilises mõttes.

Projekt koosnes 12 teadusgrupist üle Euroopa. Tõenäosus sellisele projektile üldse rahastust saada on imepisike, sest taotlusi on väga palju.

Raigi sõnul ei ole Keegan McBride olnud ei projektitaotluse ega ka projekti käimalükkamise juures. Seetõttu tal ei ole head ettekujutust kogu projektist, mille taga on projektijuhi nõrk kommunikatsioon. McBride on esitanud küsimusi, ent pole vastuseid saanud, mistõttu talle on jäänud mulje, et pilootrakendus ongi see, mida TTÜ-lt oodatakse.

Tuumikgrupilt on maha lahutatud kõik maksud, mistõttu on need summad oluliselt erinevad, kui need, mis uurimisgrupile alul esitati. Seega on projektijuhtimises vajakajäämise ja kommunikatsioon on olnud nõrk, grupiliikmeid pidanuks paremini teavitama.

Projekti juures on hulk inimesi, kes on ühiselt koostanud teadusartiklit. Nad kõik ei ole üksnes tuumikgrupi liikmed, panustanud on ka teised. Artikliga tööd teinud inimeste nimesid ei soostunud uurimiskomisjoni liikmed avalikustama.

Projektijuht on ainult ise teadnud, mis on projekti üldeesmärk ja jaganud tegevusi ja ülesandeid üles ja alla, nii et inimesed ei pruukinud teadagi, et nad selle projekti heaks mingeid tegevusi tegid, sest kõiki ei huvitagi, kust nende palk laekub.

Veinthal nimetas rikkumised lohakuseks, mille tingis kohustuste killustatus. Tööajatabelid hinnati kõrvaliseks, millega tegelemiseks aega ja energiat enam ei jätkunud. Inimeste kokkusaamine tuumikrühma oli olnud nii keeruline ja ajamahukas, et muudeks tegevusteks nagu tööajatabelite pidamine, aega enam ei jäänud, sest projektijuht oli ülekoormatud.

Aaviksoo: tööajatabeli puudumine on liiklustrahv

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo nimetas lugu kahetsusväärseks ja kinnitas, et ülikoolireegleid on rikutud. See ei oleks ülikooli jaoks esimene kord, kui europrojekti rahasid on tulnud reeglite rikkumise tõttu tagasi maksta.

Aaviksoo väitis, et tal pole olnud põhjust midagi varjata. Tõe väljaselgitamine on algusest peale olnud nii tema kui ka ülikooli huvides.

Aaviksoo ütles, et tema käsutuses on kogu suhtluse ajalugu vilepuhujaga, välja arvatud vestluste salvestused. McBride saatis esmalt kevadel ingliskeelse sms-i, et tal on tõendeid süstemaatilistest rikkumistest ja pettustest. Kui nad kokku said, siis McBride ei tutvustanud ennast. Dokumente, mida ta arvutist näitas, iseloomustas ta sõnaga "korruptsioon". Seetõttu oli Aaviksoole kohe selge, et tuleb käivitada audit. Lisatõendeid rikkumiste kohta ta ei näinud, aga õhku jäi lubadus neid saata. Neid ta ei saanud. Järgmisel päeval väitis McBride sms-i teel, et rikkumised on toimunud juba aastast 2007 ja et Euroopa Komisjon juba uurib asja. Seetõttu oli Aaviksoo kindel, et tõde saab päevavalgele toodud. 1. aprillil algas ülikoolis formaalne erakorraline audit.

Projektijuhtimine on Aaviksoo sõnul üks kõrgema riskiga valdkondi. Seetõttu on projekte ülikoolis sageli auditeeritud, hajutatud riske, muudetud reegleid. Eurorahastusega Horizon 2020 all on TTÜ teinud 48 projekti mahus 206 miljonit eurot. Senised auditid on kinnitanud, et olulisi rikkumisi pole olnud. Vaid üks audit tuvastas tööajatabeli puudumise, mis tegi kulud mitteabikõlblikuks. Tööajatabelite puudumine on nagu liiklustrahv, hindas Aaviksoo rikkumise tõsidust.

Tuvastatud on ülikoolide konsortsiumi lepingurikkumised, kuid soodustuskelmust, korruptsiooni, võltsimist ega korruptsiooni juhtunus ei ole, kinnitas Aaviksoo.

"Olulised juhtimisotsused tuleb teha uurimistulemuste selgumisel," võttis Aaviksoo kokku, mis edasi saab. Tema hinnangul on õigustatud ootus, et süüdlased saaksid karistatud, kuid praegu on tegemist esialgsete leidudega.

"Otsused tulevad päris kindlasti. Tulevad ka jooksvalt," lubas Aaviksoo süüdlaste karistamist mingil viisil. Ta nimetas tööajatabeleid usaldusdokumendiks, mille puudumisel satuvad kolleegid väga kehva seisu.

Ta kinnitas veelkord, et ei ole protsessis teadlikult valeväiteid esitanud. Samuti lubas ta kaitsta kolleege nõiajahi eest ning ütles, et kedagi ei saa ohvriks tuua ka juhul, kui nõudmisi väga valjuhäälselt esitatakse.