Reimand rääkis, et Nurkse juhtum üllatas teda oma mastaabiga. "Nende väidete järgi, juhul kui see vastab tõele, on toimunud ikkagi suures ulatuses nahaalne võltsimine. Ma arvan, et teadussüsteemis seda palju ei ole," ütles Reimand.

"Eesti teaduse rahastamise probleem on suur. Eesti teaduse rahastamise süsteem on pikka aega olnud pikka aega domineerivalt projektipõhine. See tähendab seda, et kõik rabelevad ise. Ja sellise džunglikonkurentsi juures võib juhtuda, et inimesed valivad ka hallist alast kaugemale ulatuvaid meetodeid. Seda tuleb vältida. Ma ütleksin siiski, et Eesti teaduse kogukond on väga kõrge eetikaga," rääkis Reimand veel.

Reimand rääkis, et enne lõplike hinnangute andmist tahaks ta rohkem kindlust esitatud väidete vettpidavusele.

"Väga paljud teadlased teevad oma tööd väga paljudes projektides. Seal on võib-olla raske seda piiri tõmmata. Nii nagu Jaak Aaviksoo ütleski, et Tallinna tehnikaülikoolil on umbes 2000 erinevat finantseerimisallikat, enamik nendest 2000 on projektid. Ja kui me vaatame, kui palju on teadustöötajaid, siis neid on TTÜ-l vähem. See tähendab, et iga teadustöötaja kohta tuleb mitu projekti ja see arvepidamine on tõepoolest väga keeruline ja osade projektide puhul ka väga bürokraatlik, nii et komakohtade puhul võib eksimisi ja halle tsoone olla," kommenteeris Reimand.

"See tänane mure pigem ei peaks olema selle üle, kas meil on need väikesed eksimused komakohtadega, vaid kas on suured eksimused, kas see on pahatahtlik ja kas see on süsteemne," lisas ta.

Reimandi sõnul on riik viimasel ajal mõistnud, et ainult projektipõhine rahastamine tekitab probleeme. "Me oleme viimasel ajal oluliselt suurendanud teaduse baasfinantseerimist, mis võimaldab ka stabiilseid rahastusallikaid," sõnas Reimand.

Reimandi sõnul kaalub ministeerium sõltuvalt TTÜ uurimiskomisjoni raporti tulemustest järelevalvemenetluse algatamist.

Postimees kirjutas neljapäeval, et 2016. aastal eraldas Euroopa Komisjon Horizon 2020 programmist Ragnar Nurkse instituudile 267 500 eurot, et eestlased viiksid ellu oma osa rahvusvahelisest projektist OpenGovIntelligence (OGI).

Postimehe käsutuses olevast OGI detailsest aruandlusest selgub, et kuigi OGI raames tegid kogu teadustöö ära vaid neli noort madalama tunnitasuga teadlast, paisutati TTÜ töökoormus Euroopa Komisjoni silmis kunstlikult suureks ehk raha kanti ka inimestele, kes projektis ei osalenud.