Raport: Nurkse instituudi skandaali andsid panuse nigel suhtlus- ja juhtimiskultuur ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tehnikaülikooli uurimiskomisjoni raport.
Tehnikaülikooli uurimiskomisjoni raport. Autor/allikas: ERR

Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudi projektirahastamist uurinud komisjoni lõppraportis tuuakse välja, et uurimisrühma liikmete rollid ei olnud piisava selgusega teadvustatud, puudus ühine teadmine uurimisrühma koosseisust ja ülesannetest ning kommunikatsioon ja juhtimiskultuur oli instituudis küsitava kvaliteediga ja kohati arusaamatu.

ERR tutvus tehnikaülikooli uurimiskomisjoni lõppraportiga, mille koostasid uurimiskomisjoni liikmed Renno Veinthal, Tõnu Pihelgas, Jaan Raik, Tea Trahov ja Marika Lunden. Raporti lõppjärelduse kohaselt rikkus ülikool reegleid, kuid tõendeid pettuse kohta komisjon ei avastanud.

Raportis tuuakse välja, et OpenGovIntelligence'i (OGI) teadusinnovatsiooniprojekt, millega Nurkse instituut Postimehes augustis ilmunud loo väitel pettis süsteemselt eurotoetusi välja, sai kokku toetust 2,788 miljonit eurot, millest tehnikaülikooli osa oli 267 500 eurot. Projekti eeldatav töömaht oli 47 inimkuud.

Uurimiskomisjon intervjueeris kahtlustega seoses mainitud inimesi, küsis neilt kirjalikke ütlusi ja dokumente. Komisjon kohtus Keegan McBride'iga, kes juhtumi avalikkuse ette tõi, aga ka projektijuhi ja teistesse asjassepuutuvate töötajatega. Komisjonil ei õnnestunud aga saada McBride'ilt salaja tehtud salvestisi kohtumistest rektor Jaak Aaviksoo ja Erkki Karoga, sest McBride keeldus neid esitamast, kuna käimas on kriminaalmenetlus.

Projektijuht Robert Krimmer kirjeldas uurimiskomisjonile põhjalikult projektis osalenud teadlaste tööpanust. Komisjon võttis luubi alla just need teadlased, kelle seos projektiga oli ajaleheloos kahtluse alla seatud.

Carlota Perez töötas kahe aasta vältel projektis 0,25 töökoormusega. Projektijuht Krimmeri sõnul oli Perez alati valmis projekti teoreetiliste küsimuste osas nõu andma ning tegi Tallinnas viibimise ajal koostööd Nurkse instituudi töötajatega. Küll aga ütles Perex, et tema ise ei olnud teadlik asjaolust, et temalt oodatakse konkreetsesse projekti panuse andmist või et tema tööülesanded oleksid võrreldes varasema perioodiga sisuliselt muutunud.

"Uurimiskomisjon veendus, et professor Pereze seminaridest on doktorandid osa võtnud, kuid konkreetselt OGI projekti kaasatud doktorantide osavõttu registratsioonilehtedelt ei nähtu," seisab raportis. "Kokkuvõttes nähtub tõendusmaterjalist ja tunnistajate ütlustest, et Carlota Pereze kulud on Euroopa Komisjonile ebaõigesti raporteeritud."

Komisjon on veendunud, et Pereze tegevus Nurkse instituudis on vajalik ja projekti eesmärke arvestades temaatiliselt seotud, paraku ei saanud seda pidada piisavaks, et deklareerida Pereze palgakulusid projekti otseste kuludena.

Erik Reinert, kes kaasati projektijuhi sõnul selleks, et ta aitaks välja töötada metoodika raamistiku loomiseks, oli komisjoni hinnangul teadlik oodatavatest tööpanustest OGI projekti. Postimehe ajakirjanikule väitis Reinert, et ei ole enda arvates OGI projektis osalenud, kuid raporti kohaselt on see väide eksitav ja viitab ebapiisavale kommunikatsioonile projekti läbiviimisel.

"Uurimisrühma liikmete rollid ei olnud piisava selgusega teadvustatud ja puudus ühine teadmine uurimisrühma koosseisust ja ülesannetest," tõdesid raporti autorid.

Ülejäänud isikud, kelle panust projekti komisjon uuris, esitasid oma töö kohta tõendeid ja nende tööpanuses ei ole raporti autorite kinnitusel alust kahelda.

Tõendeid kuriteo kohta uurimiskomisjon ei leidnud

Uurimiskomisjon pöördus selgituste saamiseks ka projekti koordinaatori professor Konstantinos Tarabanise poole. Tema hinnangul täitis TTÜ uurimisrühm endale võetud kohustused täielikult. Kui Euroopa Komisjon projekti esimeses ja teises etapis hindas, soovis komisjoni ametnik, et sisuaruandeid täiendataks, kuid pärast parandatud kujul esitamist kiitis Euroopa Komisjon need heaks.

Raporti autorid jõudsid järeldusele, et Euroopa Komisjoni otsus projekti aruanne kinnitada oli õige. Samas tuvastas komisjon ülikooli reeglite rikkumise. Raporti järelduste peatükis tuuakse välja, et meeskond ei dokumenteerinud piisavalt oma tegevusi ning mõnedes avaldatud publikatsioonides polnud korrektselt projektile viidatud.

Puudusi leidis komisjon projekti esimese ja teise perioodi tööajatabelites ning eksitud oli ka projekti otseste ja kaudsete kulude raporteerimisel. Samas ei tuvastanud komisjon pettust OGI projekti personali kaasamisel.

"Kõik Postimehe artiklis välja toodud isikud olid OGI projektiga kas otseselt või kaudselt seotud," sedastas raport.

Välja toodi ka seda, et skandaali vallandanud artikkel keskendus tööpanuse hindamisel eelkõige sisuaruannete koostamisele, aga projekti tööpanus ei seisne ainult selles, vaid eelkõige tööplaani elluviimises. Küll aga pidas uurimiskomisjon ebapiisavaks instituudisisest kommunikatsiooni - uurimisrühma liikmete rollid ei olnud piisava selgusega teadvustatud ja puudus ühine teadmine uurimisrühma koosseisust ja ülesannetest.

"Kommunikatsioon ja juhtimiskultuur instituudi sees oli küsitava kvaliteediga ja kohati mittearusaadav," tõdeti raportis. "Reegleid ei selgitatud ja kui tõstatati probleem, siis ei suudetud seda lõpuni lahendada."

Puudusid ka piisavad juhendmaterjalid, mis oleksid projektijuhti toetanud. Kuna projekti ajal toimusid ülikoolis ulatuslikud reformid, tegid need raskeks kvaliteedikäsiraamatu järgimise.

Tõendeid kuriteo nagu võltsimise, kelmuse või soodustuskelmuse toimepanemise kohta uurimiskomisjon ei leidnud.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: