"Eesti pakkus Afganistanis oma võimaluste piires julgeolekuteenust. Julgeolekuteenuse jaoks vajalikud toetusteenused tagati suuremate raamriikide poolt läbi vajalike lepingute, mis kirjeldavad [ära] ka need tingimused, kuidas on tagatud kohalike abistavate jõudude julgeolek. Eestil selliseid lepinguid Afganistaniga ei ole," ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Susan Lilleväli ERR-ile.

Ta selgitas, et Eesti üksustel ei olnud Afganistanis eraldi enda palgatud tõlke. "Eesti kaitseväelastega koostööd teinud tõlgid olid integreeritud baasi tõlkide grupi koosseisu ning said palka NATO-lt," ütles Lilleväli.

Tema sõnul panustas Eesti aastatel 2014-2018 rahaliselt Ühendkuningriigi loodud Afganistanist kohapealt palgatud tsivilistide, sealhulgas ka tõlkide, toetusprogrammi kokku 324 000 eurot, mis võimaldas liitlasvägedega koostööd teinud afgaanidele ümberõpet ja Afganistani piires ümberkolimist.

"Lisaks sellele on Eesti solidaarselt teiste NATO liitlastega alates 2015. aastast panustanud igal aastal 500 000 dollarit, millest 300 000 dollarit on panustanud välisministeerium ja 200 000 kaitseministeerium, NATO juhitavatesse Afganistani kaitseväe ja politsei usaldusrahastutesse," märkis kaitseministeeriumi esindaja.

USA meediakontsern National Public Radio (NPR) teatas eelmisel nädalal, et Ameerika Ühendriigid kavandavad 20 000 kuni 100 000 afgaani ümberpaigutamist, kellele antakse eriviisad. Enamus neist on tõlgid ja viisa saaksid ka nende pereliikmed.

NPR teatas, et suurem osa USA üksusi lahkub Afganistanist juba juulis, et täita president Joe Bideni antud lubadus tuua väed hiljemalt 11. septembriks riigist ära. Afgaanid viiakse ära valdavalt augustis ning dokumentide menetluseks paigutatakse nad esmalt Guamile. Protsessi on aga aeglustanud koroonaviiruse puhang USA saatkonnas Kabulis.

Leedu pakub afgaanidele varjupaika

Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis ütles juuni keskel, et riik annab asüüli Leedu sõdureid abistanud afgaani tõlkidele, kes on saanud Talibanilt tapmisähvardusi. "Nad on inimesed, kes kahtlemata leiavad Leedus tööd ja suudavad siin majanduslikult aktiivsed olla. Meie hinnangul on see õige ja vastutustundlik otsus," ütes Landsbergis.

Ka Leedu peaminister Ingrida Šimonyte rõhutas, et see on Leedu jaoks auküsimus. "Need on inimesed, kes aitasid meie üksusi ja kui on antud sõna, siis on auküsimus sellest kinni pidada. Ma usun meie vastavatesse institutsioonidesse, sealhulgas välis- ja kaitseministeeriumisse, mis selle küsimuse kindlasti lahendavad," ütles Šimonyte.

"Mul isiklikult ei ole õigust kellelegi asüüi anda, kuid me peame vaatama konkreetseid juhtumeid. Poliitilise tagakiusamise ohus inimesed on teises olukorras, kui need, kellele ei meeldi nende riigi majandusareng," lisas peaminister.

Eesti kaitseväe üksused on Afganistani missioonil osalenud alates 2003. aastast, viimased kaitseväelased naasid Afganistanist 23. juunil.

Tõlkide teema tõusis Omari juhtumiga

Laiemalt on avalikkuses kajastatud Eesti missioonisõdurite tõlgi Basheer Ahmad Omarzai ehk Omari juhtumit, kes oli ta aastatel 2011-2013 Eesti jalaväekompanii Estcoy tõlgiks.

Kui Eesti tollane väekontingent koos Briti üksusega, mille koosseisus eestlased olid, 2013. aastal Afganistanist välja viidi, said paljud neile teenuseid pakkunud afgaanid, muuhulgas ka tõlgid brittidega kaasa minna, kuna nende elu ähvardas reaalne oht. Omar soovis Eestise tulla, kuid sai selleks loa alles 2016. aastal. Kui Omar pärast kõrgkooliõpinguid ja magistrantuuri astumist Afganistani külastas ja jäi sinna kauemaks kui õpingud oleks võimaldanud, ta eksmatrikuleeriti ning lõppkokkuvõttes viis see selleni, et Eesti võimud ei pikendanud enam tema elamisluba ning 2020. aasta suvel sunniti ta Eestist lahkuma. Omar sai võimaluse asuda elama Ühendkuningriiki.