Eesti ei kiirusta Talibani eest põgenenud afgaanidele asüüli andma

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Itaalia ametnikud afgaani põgenikke enne vaktsineerimist instrueerimas. Autor/allikas: SCANPIX / AP

Eesti võimud menetlevad Talibani võimu eest põgenenud ja Eestiga seotud afgaanidele rahvusvahelise kaitse andmist tavapärase kiirusega, ehkki esialgu anti mõista, et asüüli andmise otsus tehakse ruttu, kuna Eestisse tuuakse inimesed, kelle elu Afganistanis sattuks reaalselt ohtu.

"Meie eesmärk on menetlustoimingud läbi viia võimalikult kiiresti, kuid me ei tee menetluskvaliteedis allahindlust," ütles politsei- ja piirivalveameti (PPA) identiteedi ja staatuste büroo nõunik-ekspert Liis Valk ERR-ile.

Eestisse saabunud afgaanid paigutati esmalt kinnipidamisekeskusesse, kus 48 tunni jooksul tehti nendega vajalikud esmased menetlustoimingud, selgitas Valk. "Muuhulgas tehti kaitse taotlejatega põhjalikud intervjuud, veendumaks, et ei esine ilmselgeid asjaolusid, mis kaitse andmist välistavad. Inimeste pikem kinnipidamine vajalik ei olnud ja nad paigutati majutuskeskusesse," ütles ta.

Aga enne lõplikku kaitse andmise otsust on siiski veel vaja teha mõningaid menetlustoiminguid, kuna politseil ei olnud võimalik kogu vajalikku infot esmase perioodi jooksul kontrollida, lisas PPA esindaja: "Analüüsime intervjuude käigus kogutud infot, kaitse taotlejate poolt esitatud materjale ja dokumente ning otsuse kaitse andmise kohta saame teha siis kui kõik vajalikud toimingud on tehtud."

PPA piirivalveosakonna juht Egert Belitšev ütles augusti lõpus ERR-ile, et amet loodab Eestisse toodud afgaanide varjupaigataotluse esmase menetluse ära teha kahe ööpäevaga ning pikem uurimine on vajalik, kui midagi jääb ebaselgeks. "Meie ülesanne on 48 tunni jooksul kõik rahvusvahelise kaitse andmist välistavad asjaolud välja selgitada. Või kui me näeme, et mingid asjaolud selles on ebaselged, mis vajavad põhjalikku uurimist, siis alustada põhjalikumat menetlust. Eesmärk saabujate osas on 48 tunni jooksul eelotsus selgeks saada, kas neile antakse rahvusvaheline kaitse või mitte. Siiski võib olla tõenäoline, et 48 tunni jooksul seda otsust päriselt juurde veel vormistada," ütles Belitšev.

Eestis varjupaigavaldkonda reguleeriva välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt võib varjupaiga andmise menetlus kesta kuni kuus kuud ning vajadusel võib seda veel ka üheksa kuu võrra pikendada.

MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse liige, tugiteenuste juht Anto Viltrop rääkis ERR-ile, et afgaanide suhtes algatatud tavapärases varjupaigamenetluses ei ole midagi erakordset, ehkki algul oli lubatud kiiremat menetlust.  

"Ainus vastuolu on siin selles, et algselt lubati kiiret menetlust," ütles Viltrop. "Mis on selle põhjus, on mul raske arvata, aga kuuldavasti ei ole kõigi Afganistanist päästetute pereliikmetel dokumendid korras," lisas ta.

PPA esindaja Liis Valgu sõnade kohaselt venib rahvusvahelise kaitse menetlus, kuna politseil ei olnud võimalik kogu vajalikku infot esmase perioodi jooksul kontrollida. "Töötame läbi inimeste poolt esitatud materjale ja analüüsime menetlustoimingute käigus kogutud teavet. Muuhulgas selgub analüüsi käigus, millisele kaitse liigile inimene kvalifitseerub – kas pagulase staatusele või täiendava kaitse saamisele. Kaitse andmise otsuste teeme alles siis, kui kõik vajalikud toimingud on tehtud."

Valitsuse esindajad on öelnud, et arengukoostööle pühendunud Eesti vabaühendusega Mondo tehtud koostöö pärast on Afganistanis ohus kuus inimest. Mondo on Afganistanis aidanud kaasa naiste ja tütarlaste õiguste edendamisele ning ühe tütarlastekooli väljaehitamisele.

Välisminister Eva-Maria Liimets on öelnud, et varjupaiga andmise otsuse neile teeb politsei- ja piirivalveamet vastavalt menetlustoimingutele, kuid ta avaldas lootust, et kaitse neile antakse.

"Siin ma kindlasti ei kiirustaks ametlikust otsusest ette, sest neid protseduure me viime läbi vastavalt Eesti seadusele. Kuid ma väga loodan, et need inimesed rahvusvahelise kaitse Eesti poolt saavad, sest olukord nende riigis on praegu kahetsusväärselt selline, et neil on oht elule just nimelt seetõttu, et nad on tegelenud näiteks inimõiguste kaitsega, naiste ja tüdrukute õiguste ja tervishoiuga sellest riigis. Ehk need on need humanitaarsed asjaolud, miks asüüli andmine nendele isikutele peaks olema igati asjakohane," rääkis Liimets 24. augustil.

Valitsus otsustas 19. augustil, et Eesti võtab vastu kuni 30 afgaani, kes on Afganistanis ohtu sattunud. Lisaks 20 Eestiga koostööd teinud inimesele ja nende pereliikmele on Eesti valmis tänavu vastu võtma veel ka kümme Euroopa Liidu ja NATO-ga koostööd teinud afgaani ja nende pereliiget.

Eestisse on Afganistanist toodud 14 inimest, neist viimane saabus esmaspäeva õhtul.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: