Valgevene ajakirjanikke toetav Eesti peab hakkama abi täpsemalt sihitama

Foto: ERR

Valgevene valitsus teatas esmaspäeval, et peatab osalemise Euroopa Liidu idapartnerluse algatuses vastuseks Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonidele. Eesti on idapartnerluse algatuses toetanud Valgevene vaba ajakirjanduse arengut, kuid nüüd tuleb vaadata, kuidas jätkata nii, et programmides osalevad valgevenelased ei satuks Aleksandr Lukašenko režiimi repressioonide alla.

Välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsleri Rein Tammsaare sõnul on Minski teadaande näol tegu ennetava sammuga.

"Sisuliselt on see mõnes mõttes tegelikult ennetav samm Valgevene võimude poolt, sest on täiesti selge, et praeguses konfiguratsioonis Valgevene võime idapartnerluse tippkohtumisele, mis leiab aset ilmselt detsembris, kutsuda ei ole võimalik. Küllap nad seda teadsid ja otsustasid seda ennetada," selgitas ta "Aktuaalsele kaamerale".

Eestil on idapartnerluse raames käsil meediaprojekt Valgevenega, millega toetatakse sõltumatu meedia arengut Valgevenes ja ajakirjanike koolitust.

"Kuna osa osalejaid selles projektis on ajakirjanikud, kes elavad praegu Valgevenes, siis peame tõsiselt järele mõtlema, kas ja kuidas on võimalik seda projekti läbi viia, kuna kindlasti ei tohi me panna nende elu ja tervist ohtu," ütles Eesti Idapartnerluse Keskuse direktor Gert Antsu.

Lisaks idapartnerlusele on arengukoostöö raames teisigi projekte, mis toetavad kodanikuühiskonda, haridust ja koroonast räsitud meditsiinisektorit.

"Ja need viimased otsused, mis võeti vastu 2020. aastal - valitsuse poolt eraldatud 500 000, pluss reservfondist veel 100 000 -, olid mõeldud muu hulgas ka režiimi kuritegude käes kannatada saanud inimeste rehabiliteerimiseks, need lähevad edasi," rääkis Tammsaar.

"Valgevene režiimi tähelepanu sellisele toetusele on muutunud palju kriitilisemaks ja nende suhtes, kes võtavad lääne abi vastu ja sellistes abiprogrammides osalevad, võidakse rakendada jõumeetodeid. Ka siin tuleb meil töötada palju tihedamalt Tsihhanovskaja meeskonnaga," ütles riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Seega muutub olulisemaks abi täpne sihitamine.

Peaminister Kaja Kallas tõdes, et kui Valgevene president Aleksandr Lukašenko on otsustanud idapartnerluse programmist lahkuda, siis see ei pruugi olla Valgevene rahva soov.

Ta kinnitas, et Eesti jätkab idapartnerluse riikide nagu Ukraina ja Gruusia, kuid ka Valgevene mittetulundusühingute toetamist.

"Kui Valgevene ei soovi idapartnerluse programmis osaleda, siis ei saa keegi Valgevenet sundida. Minu jaoks on siin oluline vahe, kas seda soovib Valgevene rahvas või soovib seda Lukašenko. See samm on astutud Lukašenko, mitte Valgevene rahva poolt, sest kui mäletame, siis viimased valimised ei olnud just kõige legitiimsemad. Valgevene rahvale peaks siiski lootus alles jääma, et nad saavad Euroopa tee ette võtta," kommenteeris Kallas.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: