Ametnikud ei näe vajadust avalike veekraanide järele, linlased aga küll

Vesi.
Vesi. Autor/allikas: Tallinna Vesi

Kui kuuma ilmaga öeldaks, et terve püsimiseks on vaja juua ohtralt vett, siis Eesti suuremates linnades ringi käies avalikke veekraane eriti silma ei jää ning kohalikud võimud nendeks ka suurt vajadust ei näe.

Tartu Veevärk juhataja Toomas Kapp ütles, et uute veekraanide rajamiseks avalikku ruumi on vaja linnalt tellimust. Tema sõnul tehakse vahel ajutisi lahendusi ürituste toimumiseks. 

Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haaki sõnul pole uute veekraanide järele pole kibedat vajadust olnud. Ta ütles, et praegu pole plaane uute veekraanide loomiseks, aga kui vajadus tekib, siis seda kaalutakse. 

2021. aasta Tartu kaasava eelarve üks hääletusele jõudnud ettepanekuid soovib just veekraane Tartu spordiparkidesse ja kergliiklusteede äärde.

Tartus on praegu linnavalitsuse veebilehe järgi viis avalikku veekraani.

"Ma olen Itaalias käinud ja seal pole ka igal pool veekraane, kuigi seal on pikemad ja kuumemad suved," ütles Haak.

Pärnu Vee juhatuse liige Leho Võrk ütles samuti, et uute kraanide panemise initsiatiiv peaks tulema linnalt. Tema sõnul pandi need kolm kraani, mis praegu Pärnus on, jalgade pesemiseks ning ka joogivee võtmiseks, sest enne pesid inimesed rannast tulles jalgu purskkaevudes. 

Võrk ütles, et on ise arvamusel, et kraane võiks rohkem olla, sest sealt tuleb kraanivesi ja see on keskkonnasõbralik.

Pärnu avalike suhete teenistuse juhataja Anu Juurma-Saksi sõnul näitab veekraanide olemasolu kaasava eelarve ettepanekute hulgas, et linnaelanike huvi on. Tema sõnul käib praegu Munamäe pargiala projekteerimine, kuhu on planeeritud veekraan.

"Iga uue ala projekteerimisel võetakse edaspidi arvesse, et vajadusel oleks võimalik veekraan tekitada (sõltub trasside olemasolust)," ütles Juurma-Saks.

2021. aasta Pärnu kaasava eelarve üks rahvahääletusele pääsenud ideedest kandis nime V-punkt ehk Pärnu avalikud joogiveekraanid.

Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti inseneriosakonna juhataja Kalle Pinti sõnul pole nõudlus veekraanide järele väga suur ning inimesed eelistavad pigem pudelivett. Samas ütles ta, et sügisestel järgmise aasta eelarve arutlustel tuleb veekraanide idee ilmselt jutuks. 

Pinti sõnul pole veekraane mõtet teha näiteks kontorite piirkonda, sest inimesed saavad oma vee sealt, vaid näiteks randa või terviseradade äärde. 

Tallinna Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat ütles, et kuigi Pirita rannas pole veekraane, on seal neli sanitaarkonteinerit, kus saab joogivett. Samuti ütles ta, et sel aastal on rajamisel üks veekraan Lillepi parki ning kaks Pirita kergliiklustee äärde.

2021. aasta Tallinna kaasava eelarve hääletusel sai Kesklinnas enim hääli idee "joogikraanid terviseradade äärde," millega rajatakse Tallinna kesklinna kaheksa avalikku veekraani. Varasemast ajast on Tallinnas olemas üheksa veevõtupunkti.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: