Metsatöösturid: aktivistide kaebuste tõttu jäävad raietööd põhjuseta seisma

{{1621933260000 | amCalendar}}
Foto: Juhan Hepner/ERR

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees, Graanul Investi suuromanik Raul Kirjanen kurdab pöördumises majandusminister Taavi Aasale, et keskkonnaamet on loodusaktivistide survel asunud kevadel raielubadega metsades põhjendamatult raietöid peatama.

Kirjaneni sõnul on keskkonnaamet loodusaktivistide survel asunud raiet peatama ja tööde peatamiseks tehtud ettekirjutused esitatakse sageli nõudeid rikkudes. Näiteks pole paikvaatluse korral kaasatud maaomanike esindajaid ja lindude pesitsuse analüüs on koostatud ebamäärasele kirjandusele ja aegunud analüüsidele tuginedes.

"Oleme seisukohal, et keskkonnametil ei tohi olla õigusriigis sellist voli, mis ilma igasuguse etteteatamiseta, tihti kaalutlemata haldusaktidega sulgeb olulise osa majandussektorist," kirjutas Kirjanen.

Kirjaneni hinnangul võib see tähendada, et soojaenergia tarbeks biomassist toodetava toorme ehk metsamaterjalide jäätmete osas tekib defitsiit, mis toob kaasa hinnatõusu ja ootamatud tarneraskused.

Samuti mainib Kirjanen, et raietööde peatamine on ränga sotsiaalmajandusliku mõjuga, kuna tööde peatamisel jääb üle 30 000 metsandussektori töötaja kuudeks töölt kõrvale.

Liidu hinnangul halveneb sellisel juhul ka Eesti tööstuse konkurentsivõime Põhjamaadega võrreldavas märgatavalt. Samuti ootab liit, et riik töötaks välja kompensatsiooni mehhanismi, millega tasandada piirangutega kaasnevaid mõjusid.

Ettevõtlusele seatavaid piiranguid tuleks liidu teatel kohaldada piisava etteteatamisajaga, et sektor suudaks selleks ehitada vajaliku infrastruktuuri, muuta müügilepingute tingimusi ja kohandada tootmisprotsesse.

Keskkonnaamet: tänavu on esitatud kaks korda rohkem kaebusi kui mullu kokku

Keskkonnaamet ei nõustu liidu väitega, et lindude pesitsuse analüüs on koostatud ebamäärasele kirjandusele ja aegunud analüüsidele tuginedes. Ameti teatel põhinevad otsused aktuaalsetel uuringutel.

Kontrollkäigu ajal kinnistul kuuldes ja nähes linde peatatakse raie esialgu lühemaks ajaks. Selle aja jooksul tuvastab ameti spetsialist täpsemalt raiepaigas pesitsevad linnuliigid ja vastavalt sellele seab amet raietööde lõpliku peatamise tähtaja.

Keskkonnaamet märkis ka kommentaaris ERR-ile, et kohtumisel Eesti Erametsaliidu esindajatega on neile pakutud võimalust selle teema kohtus arutamiseks nagu õigusriigile kohane.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu sõnul on tänavu raiete peatamine sagenenud. "Võrreldes varasemate aastatega me oleme tõesti peatanud rohkem ka metsaraieid majandusmetsas. Varasemalt on enamus tööde peatamisi olnud kas siis linnatingimustes või siis seotud metsas kaitsealuste liikide avastamisega," rääkis Avarsalu "Aktuaalsele kaamerale".

"Põhipõhjus on tegelikult muutunud õiguslikud hinnangud sellele küsimusele. Nii õiguskantsler kui Euroopa Kohus on juhtinud tähelepanu, et kaitsta ei tule mitte populatsioone, vaid ka tegelikult kõiki mittekaitsealuseid liike ja nende isendeid, tuleb vaadata mitte otsest tahtlust hävitada linde, vaid ka kaudset tahtlust ehk möönmist, et sinu tegevus võib kaasa tuua pesitsevate lindude häirimise," ütles Avarsalu.

Peadirektori asetäitja sõnul on tänavu esitatud pesitsusrahuga kokku üle 120 kaebuse, neist 70 on seotud metsaraietega. Peatatud on raieid üle 20, neist kümmekond on lõplikud otsused ehk raie on peatatud kogu pesitsushooajaks kuni juuli keskpaigani. Kümmekond kaebust on veel menetluses ja keskkonnaamet hindab pesitsusolukorda metsas.

"Ma ütleks, et tänaseks on juba võib-olla kaks korda rohkem kaebusi kui terve eelmise hooaja kohta oli," rääkis Avarsalu.

Hiljuti kohtus keskkonnaamet ka ornitoloogiaühinguga, mille pikaajalise statistika kohaselt on viimase 35 aastaga iga-aastaselt Eesti linnustik jäänud protsendi võrra väiksemaks.

Tema sõnul võtavad suur hulk metsaomanikke raie peatamist üsna rahulikult ja peatavad oma töö ka vabatahtlikult.

Avarsalu nentis, et seadustes on vaja luua selgust, kuna looduskaitseseaduse sätet lindude häirimise kohta võidakse metsatööstuse ja looduskaitsjate poolt tõlgendada erinevalt.

Ministeerium: keskkonnaameti järsk praktika muutus ei lähe hea tavaga kokku

Keskkonnaministeeriumi hinnangul on keskkonnaamet hakanud liialt järsult kehtivaid reegleid uuel moel tõlgendama.

"Minu suunis on täna keskkonnaametile see, et ühtegi seadust või määrust ei ole muudetud ja kindlasti nad peavad lähtuma oma töös sellest, mida neile seaduse raames on ette antud. /.../ Selline üleöö praktika muutus, ilma seadust muutmata, ilma aega andmata nii sektorile kui ka teistele organisatsioonidele kohanemiseks, see kindlasti ei lähe hea haldustavaga kooskõlla," ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder "Aktuaalsele kaamerale".

Praegune olukord aga ei jää kestma. Keskkonnaministeerium plaanib tulevaks kevadeks seaduseid täpsustada, et anda selgus keskkonnaametile ja puidusektorile.

Looduskaitsjate sõnul on pöördumiste aluseks Euroopa Liidu õigus

Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks kommunikatsioonispetsialisti Linda-Mari Väli sõnul lähtuvad kaebused pesitsusaegse raie peatamiseks Euroopa Liidu õigusest.

"See aasta me tõepoolest oleme kutsunud üles oma liikmed ja jälgijaid andma teada keskkonnaameti järelevalveosakonnale või siis ka meile otse ja meie anname omakorda keskkonnaametile teada, kui nad näevad pesitsusaegset raietegevust. Miks me oleme see aasta teisiti talitanud ongi sellest tulenevalt, et on tulnud välja Euroopa Liidu eelotsus, mis kinnitab, et Euroopa Liidu linnudirektiividega pesitsusaegsed raied ja sellega kaasnev lindude hukkumine ja häirimine on vastuolus," rääkis Väli.

Väli sõnul peaks pesitsusrahu probleemkohtadega tegelema keskkonnaministeerium, kaebuste kontrollimisega seotud halduskoormus langeb aga keskkonnaametile, kuigi mitmed lindude pesitsuskohad on tegelikult teada.

"Kuna keskkonnaministeeriumi kaudu on see probleem lahendamata, tekitab see keskkonnaametile väga palju tööd ja me leiame, et see ei ole õige. Ehk sellise survestamiskampaaniaga, mida toetavad Euroopa Liidu seadused, hakkab keskkonnaministeerium aru saama sellest, et kevadsuvise linnurahu pidamine tuleb seadustada," rääkis Väli.

Väli sõnul on kohtu eelotsus metsatööstusele selge signaal, et ornitoloogidel ja looduskaitsjatel on olnud õigus ja kevadsuvine raie on Euroopa seadustega vastuolus. "Linnurahu vajalikkusest on spetsialistid rääkinud üle 20 aasta," ütles ta. "Tööstuse poolt oleks viisakam aru saada, et tõesti antud juhul ongi seadused looduskaitse poolel ja tuleks hakata mõtlema, kuidas oma tööstust ümber korraldada."  

 

Toimetaja: Barbara Oja, Huko Aaspõllu, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: