Sule: haiglaravi vajavad koroonaga nakatunud on nooremad

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Urmas Sule. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule ütles intervjuus ERR-ile, et nii üldhaigestumise osas koroonasse kui haiglaravi vajaduse järgi on haigus selgelt noorenenud. Haiglate võimalikuks kolmandaks laineks valmistumises hindas ta kõige tähtsamaks, et meditsiinitöötajad saaksid suvel välja puhata.

Kui suure koormusega töötab praegu terviseameti hädaolukorra meditsiinistaap? On see endiselt olemas?

Loomulikult on see amet terviseameti struktuuris olemas, aga kuna selle ameti põhifunktsioon on terviseasutuste töö koordineerimine, siis sellega me loomulikult oleme ka tegelenud. Me ei ole kiitnud oma tegemisi, sellepärast et nende tegevuste peamine eesmärk tervishoiusüsteemi poole pealt on see, et säilitada mõistlik valmisolek vajadusel täiendavaks sekkumiseks, aga tagada ka tervishoiutöötajatele võimalus suvel puhata, mis on äärmiselt oluline.

Ja teine pool on see, et aidata likvideerida seda haiglaravi vajaduse defitsiiti, mis meil on selle Covidi kriisi tõttu olnud. Tegeleme, aga ta ei ole selline iganädalaselt staapide kooskäimist vajav tegevus.

Hädaolukord on möödas?

Me oleme madalal tasemel. See tase oma olemuselt tähendab, et peame valmis olema, et kui olukord muutub, siis me täna peame tegema selleks vajalikke ettevalmistusi. Loomulikult me sellega ka täiendavalt tegeleme.

Kuivõrd teie tööd ja teie väljavaadet mõjutab nüüd selle uue delta tüve levik?

Kui me räägime sellest, et meil ülemaailmselt on üks viirus, kes meid kollitab, siis kõik muutused, mis toimuvad, on tegelikult kõigi tervishoiu osapoolte jaoks olulised, aga nad ei ole otseselt olulised. Haiglaravi vajaduse aspektist ei ole ju tähtis see, et kas inimene on tulnud ühe või teise tüve tõttu. Haiglas peavad abi saama kõik inimesed, kiirabi väljakutsetega täpselt samamoodi.

Aga mis meid mõjutab, on see, et tulenevalt sellest, kuidas viirus areneb, siis potentsiaalsete haigestujate haiguse raskusastmed võivad olla erinevad ja see pool on küll tervishoiusüsteemi jaoks hästi oluline.

Jooksvalt oleme asjadega kursis ja see, mis toimub rahvusvaheliselt, on kindlasti hästi oluline, aga kuna ta mõjutab kõiki riike ja kõiki tervishoiusüsteeme tervikuna, siis enamat kui info hankimist hetkel me ei tee.

Aga kuidas te hindate praegu koroonapatsientide haiglaravi olukorda? Kui võrreldes talvise kriisiajaga on mingid teised kriteeriumid inimeste haiglasse võtmiseks?

Haiglaravi vajaduse osas me küll selliseid mööndusi ei tee, et milline sesoonsus on, et siis sellest tulenevalt otsustame, kas haige vajab haiglaravi või ei vaja.

Mida me oleme varem teinud ja mida Eesti riik on teinud väga hästi, on see, et kui meil sügisel nakatumise arv stabiilselt kasvas, siis me valmistasime ette selleks, et mitte kõikidest hoolekandeasutustes kõiki inimesi tuua haiglaravile. Paljud inimesed põevad covidit kergemalt ja kui me tooksime kergemad haiged haiglatesse, siis me ummistaksime haiglad.

See on olnud taktikaline valik ja see on väga õige valik olnud, sest ravi tulemused on meil tegelikult olnud väga head.

Me näeme kahte selget trendi praegu. Me näeme seda, et haigestumus vaikselt kasvab. Ja nakatumiskordaja R-i number on vägagi tähelepanu tekitav. Ta kõigub seal 1,2 ja 1,3 tasemel. Loodame, et see number ikkagi stabiliseerub, et see samamoodi edasi ei lähe. Muidu hakkab meil haigestumus väga kiirelt kasvama.

Lisaks on on veel teine pool. Ma ei ole praegu suurt statistilist vaadet teinud, aga ma näen üldnumbritest väga selgelt seda, et viimasel ajal nii üldhaigestumise osas kui ka haiglaravi vajaduse osas on haigus väga selgelt noorenenud.

See näitab seda, et meie taktika esmaselt vanemaealisi vaktsineerida on avaldanud positiivset mõju. Need inimesed, kelle tervis on nõrgem, on vähemal määral haigestunud.

Aga nooremate inimeste haigestumine on ka väga suur ohuallikas. Ühtepidi noored inimesed haiglaravil olles suure tõenäosusega paranevad küll paremini, aga kui inimesed on haiged ja liiguvad ringi, siis noorte nakatunute puhul potentsiaal levitada haigust on tuntavalt suurem. Selles mõttes potentsiaalne oht, et haigus võib hakata rohkem levima on täiesti reaalne ja sellega sellega tegeletakse.

Haiglate poole pealt ikkagi meie tagame valmisolekut ja siin mingisugust ravistandardite langust ei ole olnud.

Aga kas tulenevalt sellest, et praegu ei ole suurt survet meditsiinisüsteemile, hoitakse võib-olla koroonapatsiente haiglas pikemat aega?

Ei. Seda kindlasti ei tehta.

Inimene, kes on haige, on parema meelega haige omas kodus. Haiglaravi ei sõltu sellest, et kedagi hoida, vaid haiglaravi statistilised näitajad on äärmiselt stabiilsed. Haiglate poolt ravi korraldamine on suunatud sellele, et inimene viibiks haiglas võimalikult lühidalt.

Kuidas haiglavõrk ja tervishoiusüsteem on valmis kolmandaks laineks?

Ma julgen arvata, et kolmas laine kindlasti mingil moel meid üllatab. Millega ta üllatab, seda ma ei tea. Aga kui me räägime siin erinevatest tüvedest, siis neid tüvesid tuleb veel.

Positiivne on see, et ikkagi koroonaviirus väidetavalt on küllaltki stabiilne viirus ehk ta ei tohiks selliseid peadpööritavaid mutatsioone tekitada. Me kõik loodame seda, et viiruse stabiilsus tagab selle, et kõik tüved, mis tekivad, on vaktsiinide suhtes tundlikud.

Vaktsineerimine on ainus ja kindel tõenduspõhine meetod, millega katsuda ühiskondade normaalset toimimist viiruse foonil säilitada.

Mind isegi natuke vahepeal ärritab see, kui vaktsineerimise suhtes ollakse nii kriitilised. Eestlastel on kombeks, et kui pekstakse teineteist, siis tahetakse sellega head saavutada. Tegelikult oleks minu meelest hästi oluline, et kõik ühiskonna liikmed saaksid aru, et enda poolt panustamine, et vaktsineerimine saaks efektiivselt tehtud, oma lähedaste, tuttavate, sõprade veenmine, on õige tegu, mida teha.

Teistpidi tuleb selgelt aru anda, et riikide tasemel vaktsineerimisprogrammide läbi viimine on ka päris suur väljakutse. Sellise kiire ajaga vaktsiini toota, need inimesteni viia, inimesed kaasata - seda varem üle maailma kuskil ei ole tehtud.

Mina sooviksin nendele inimestele, kes tegelevad Eestis vaktsineerimise läbiviimisega, selle organiseerimisega, hästi suurt koostöötahet ja vähem targutamist ja enese ülesupitamist.

Praegu on selline rahulikum aeg, kus on võimalik ilmselt teha mingisuguseid struktuurseid muudatusi haiglavõrgus seoses võimaliku kolmanda koroonalainega. Millised on need muutused, mida praegu tehakse, et olla paremini valmis olukorraks, kus võib tekkida väga äkiline ja suuremahuline haiglaravi vajadus?

See on populaarne ütlus küll, et kui sul on kahe laine vahel mingi periood, siis tohutult peaks tegema mingisuguseid muudatusi. Mina julgen väita, et selliseid suuri struktuurseid muudatusi haiglaravi korralduses meil teha võimalik ei ole.

Me peame arvestama nende ressurssidega, mis meil hetkel on ja peame katsuma neid mõistlikult kasutada. Selliseid väga suuri struktuurseid muudatusi ei ole võimalik teha. Samas peavad kõik haiglad oma panuse suutma säilitada. Me peame arvestama ka sellega, et me peame hakkama saama ka käimasolevate suuremate ehitusprojektide ja arendusprojektiga.

Me peame selgelt aru saama, et tegelikult tervishoiuasutuste poolt kõige olulisem ressurss järgmise lainega hakkama saamiseks on inimesed. Kui me tahame, et inimesed oleks suutelised aktiivselt, intensiivselt ja emotsionaalselt keerulises olukorras töötama, siis kõige targem tegu, on see, et võimaldada inimestel välja puhata.

Me võime igasuguseid struktuurseid muutusi tahta läbi viia, aga ilma inimesteta meie potentsiaal on tagasihoidlik. Inimjõu taastamine on tänasel päeval kindlasti kõige kriitilisem asi, millega tegeleda.

Kui reaalne on see, et 22. septembriks on Eesti elanikkonnast 70 protsenti vaktsineeritud, nagu näeb Euroopa Liidus seatud suur eesmärk?

Pigem tundub see täna natukene ebarealistlik, aga palju olulisem on meil mõista seda, et me oleme ületamas seda küüru, et need inimesed, kes soovisid ja tahtsid vaktsineeritud saada, said vaktsineeritud. Nüüd meil on aeglasem periood, me peame täiendavalt veenma inimesi, et vaktsineerimine on nende jaoks tark tegu.

Vaktsineerimise tempo ei saa olla kogu aeg laes ja sõltuda ainult vaktsiini tarnetest. Me oleme jõudnud sellesse faasi, et protsess mingil määral aeglustub. Oluline on see, et see jätkub.

Praegu on põhjust loota, et näiteks MRNA vaktsiinid on tõhusad pikemat aega kui kuus kuud, mida alguses pakuti. Siin räägitakse juba, et võib-olla kunagi tuleb veel kolmas doos teha, aga võib-olla mõnedel juhtudel polegi vaja.

Võib-olla ei tasugi selles protsendis nii kinni olla, aga eesmärgina see 70 protsenti täiskasvanud elanikkonda vaktsineerida on kindlasti õige. Ja kõik sammud, mis võetakse ka selleks, et nooremaid vanusegruppi kaasata, on samuti õiged.

Mina pigem ei usu, et see 70 protsenti sellel ajal, kui on plaanitud, saab täis, aga ma ei näe ka mingit põhjust selle puhul nagu juukseid katkuda. Pigem tuleb vaadata edasi, et kuidas me saame selles stabiliseeruvas vaktsineerimise tempos kõik inimesed, keda me tahame vaktsineerida ka vaktsineeritud.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: