Psühholoog: vaktsineerimist võiks inimestele lihtsamaks teha

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Andero Uusberg Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Psühholoogi ja valitsust koroonakriisis nõustava teadusnõukoja liikme Andero Uusbergi hinnangul võiks vaktsineeritute hulga suurendamiseks inimestele vaktsineerimise lihtsamaks teha. Samuti võiks tema hinnangul kaaluda ka piiranguid vaktsiinitutele.

Uusberg ütles ERR-ile, et enne kui asuda kallimate ja diskrimineerivamate viiside juurde, tasuks lihtsamad asjad enne ära teha. "Kindlasti tasuks noppida need madalamal rippuvad õunad, mis puudutavad vaktsineerimise seotud vaimse ja füüsilise vaeva vähendamist," ütles Uusberg.

"Ma pean selle all silmas seda, et vaktsineerimise võimalus jõuaks inimesele tema tavapärasele käiguteele. Ja tõesti kaoksid ära vaimset vaeva tekitavad pisiasjad. Nagu vajadus teada, et kus täpselt ma pean eelregistreeruma. Võib-olla ka paljudele inimestele vajadus digiregistratuuri kasutada, kes pole seda seni teinud," rääkis Uusberg.

"Küsimus ei ole selles, et nad ei oleks selleks võimelised, küsimus on selles, et see nõuab lihtsalt mitut tehet oma peas ja mida rohkem selliseid tehteid maha võtame, seda suurem on tõenäosus, et need umbes 20 protsenti Eesti elanikest, kes küsitluste järgi on öelnud, et vaktsineerimise vastu poleks neil midagi, aga kes veel vaktsineerima pole jõudnud, et nad jõuaksid kaitsesüsti kättesaamiseni," lisas Uusberg.

Ka teadusnõukojas on Uusbergi sõnul arutatud, kuidas võiks vaktsineerimist lihtsamaks teha, kuid kindlale seisukohale jõutud ei ole. "Küsimus ei ole mingis ühes konkreetse lahenduse käikulaskmises, küsimus on selles, kuidas kasutada ära kõikvõimalikke erinevaid ideid, et seda vaktsineerimist innustada," märkis Uusberg.

Uusbergi sõnul on head näited näited eelregistreerimiseta vaktsineerimised kaubanduskeskustes või vaktsineerimisbusside käivitamine. "Ja neid ideid tegelikult sel meeskonnal on veel ja erinevad eksperdid ka otsivad neid pidevalt juurde," lisas Uusberg.

Lisaks sellele võiks Uusbergi sõnul kaaluda ka vaktsineerimata inimeste tegevusvõimaluste piiramist, nagu pani ette endine peaminister Andrus Ansip. "Samas on sellel ideel riskid, mis tähendab, et esimesena ma selle lahenduse järele ei haaraks. Riski all pean silmas üsna tõsist diskrimineerimist või erinevate õiguste riivet, mida selline laia rehaga keeld tekitaks," lisas ta.

Viimaks prognoosib Uusberg, et Eesti kolmas laine on kätte jõudmas. "Praegused märgid näitavad, et mingisugusel kujul kolmas laine Eestisse jõuab. Ja seda kolmandat lainet sisustab delta viirusetüvi. Me teame, et delta viirusetüvi ei ohusta inimest, kes on saanud mõlemad vaktsiinidoosid, oluliselt rohkem, kui varasemad tüved," rääkis Uusberg.

"Küll aga ohustab ta natuke rohkem inimesi, kes on saanud ainult ühe doosi või kes on üldse vaktsineerimata. Ja kui nüüd mõelda, et millised on pausid esimese ja teise vaktsiinidoosi vahel erinevate vaktsiinide puhul, siis saab üsna selgeks, et kui tahta näiteks koolihooaja alguseks või üldisemalt sügishooaja alguseks saada endale kahe vaktsiini kaitse, siis on praegu just õige aeg sellega algust teha," rääkis Uusberg.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: