Ansipi sõnul peaks avalikes kohtades lubama liikuda vaid vaktsineeritutel

{{1626189180000 | amCalendar}}
$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Andrus Ansip Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti on vaktsineerimistempoga langenud Euroopas parimate seast viimaste sekka ning see nõuab käiguvahetust, piiranguid neile, kes pole vaktsineeritud ja ametnike väljavahetamist, ütles ERR-ile europarlamendi saadik ja endine Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip.

"Inimesed peavad olema kaitstud ja kaitstuse tagab vaktsineerimine. Kui tahad sõita Elroni rongis, kui tahad minna kooli 1. septembril, pead olema vaktsineeritud. Avalikesse kohtadesse peaksid inimesed minema siis, kui nad on vaktsineeritud. Küsimus pole vaktsineerimata inimeste vapruses, vaid selles, et nad ohustavad teisi inimesi. Kui lähed restorani, siis peaks olema inimene kindel, et saab sealt ära tulla tervena," lausus Ansip.

Ansipi sõnul tähendab aeglane vaktsineerimistempo ja tõusev nakatumiste arv, et Eesti liigub katastroofi kursil.

"Me oleme suutnud vaktsineerimisega langeda Euroopa Liidus kolmandalt kohalt 20. kohale. See langustrend jätkub ja ma ei näe, et oleks mingit käiguvahetust keegi kavandamas. (Vaktsineerimise töörühma juht Marek) Seer, kes on meil vaktsineerimise täiesti nässu keeranud, Eesti kahekümnendaks kukutanud, jätkab ametis augusti lõpuni. See ei ole päris vastutustundlik," lausus Ansip.

Ansip märkis ka, et vastutuse peaksid võtma ametnikud ja poliitikud, kes pole pidanud noorte ja laste vaktsineerimist prioriteediks. "Nüüd peaksid need inimesed häbenema, kes on öelnud, et noored ei ole vaktsineerimisel prioriteet, pean silmas (sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris) Jesset eelkõige. Öelda, et midagi ei juhtu – juhtub küll. Noored surevad. /.../ Ja (teadusnõukoja esimees Irja) Lutsar on öelnud, et noored pole prioriteet. Nii ei võiks arst kuidagi öelda. Samuti ei tohiks sellist asja lubada poliitikuid," ütles Ansip.

Küsimusele, kas vaktsineeritute eelistamine ei lõhuks ühiskonda kaheks, vastas Ansip, et vaktsineerimise võimalus on kõigil olemas ja seega ei põhjusta see ebavõrdsust.

"Kõigil on vaktsineerida võimalik. (Vaktsineerimisvastaste) põhimõtetega istu kodus. Ei saa olla nii, et keegi tuleb ja ohustab teisi inimesi. Nii ei saa läbisegi inimesi pidada," lausus ta.

Ansipi sõnul ei ole ka kolmanda laine kriteeriumid õigesti paika pandud.

"Meile öeldakse, et sügisel me kõike lukku ei pane ja kriteeriumiks saab haiglavõrgu vastupidavus. Mida see tähendab? Me oleme näinud, et soomlasi ei huvita absoluutselt see, kas meie haiglavõrk tuleb toime. Nemad vaatavad nakatumist ja meile pannakse piir kinni. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et mõned majandusharud surevad välja, kui me niiviisi jätkame. See tähendab surmaotsuse langetamist mitmetele majandusharudele ja sellega ei peaks leppima," lausus Ansip.

"Viirusega elamine ei tähenda, et me peaksime elama isolatsioonis. Ma ei kujuta ette, et lapsed hakkavad kolmandat aastat käima distantsõppel. Väga paljudele distantsõpe ei sobi. Me ei sa leppida sellega, et meil on põlvkond, kes pole saanud korraliku haridust," lisas ta.

Ansipi sõnul on kriitika suunatud ka valitsusele, kes pole vaktsineerimisega hakkama saanud. "Käiguvahetust on vaja kindlasti. Ja minu arvates peaks ka teadusnõukojas inimesi roteerima. Vigu on tehtud ikkagi üksjagu palju," lausus ta.

Ansip toetab enda sõnul Prantsusmaa president Emmanuel Macroni, kes teatas, augustis hakkab riigis kehtima niinimetatud koroonapassi süsteem avalikes kohtades. Ansipi sõnul võiks Eestis vastav süsteem kehtima hakata 1. septembrist.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: