Kaja Kallas: julgeolekuabist Eestile võidab ka USA majandus

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kaja Kallas Autor/allikas: Stenbocki maja Flickr

Ameerika Ühendriikides visiidil viibiv peaminister Kaja Kallas ütles intervjuus ERR-ile, et kui USA toetab oma kaitse-eelarve kaudu Eesti julgeolekut, siis on see pikemas plaanis kasulik ka USA enda majandusele, sest tihtipeale ostetakse relvastust just Ühendriikidest.

Kohtusite teisipäeval ja kolmapäeval Ameerika Ühendriikide Senati ja Esindajatekoja relvajõudude komitee juhtide ning Balti parlamendirühma esindajatega. Kuidas on läinud teie visiit?

Siiamaani on läinud hästi, meil on olnud väga head kohtumised erinevate senati ja esindajatekoja liikmetega, et arutada eelkõige neid muresid, mis on seotud meie kaitsega.

Te kohtusite teisipäeval ka senati relvajõudude komitee juhi Jack Reediga. Mis tuli jutuks seoses Balti piirkonna abistamisega?

Kuna siin kongressis nii esindajatekojas kui ka senatis on käimas arutelud kaitse-eelarve üle ja on selline initsiatiiv nagu Balti julgeolekuinitsiatiiv, siis et see ei jääks ainult sõnadeks, vaid seal eraldatakse ka selle toetuseks raha, siis tulebki nende kongressi ja senati liikmetega sellest teemast rääkida.

Nii ka senati relvastuskomitee juhi, senaator Reediga kohtumisel oligi juttu sellest Balti julgeolekuinitsiatiivist ja kuidas senat saab sellesse panustada. Mis on need mured, mis meie piirkonnas on. Rääkisime Venemaa sõjalistest harjutustest, mida kavatsetakse suvel läbi viia.

Rääkisime loomulikult ka Valgevene ja Ukraina olukorrast ja rääkisime sellest, kuidas me saame paremini koostööd teha Ameerikaga ja mis on nende murekohad ja kus meie saame olla abiks oma teadmistega, näiteks küberjulgeoleku vallas. Ja kuidas Ameerika kohalolek ka siin NATO raames on oluline.

Venemaal valmis äsja uus julgeoleku strateegia. Samuti ütles president Vladimir Putin hiljuti, et Ukraina saab olla suveräänne vaid läbi partnerluse Venemaaga. Ja sealsamas artiklis lisas ta, et Venemaa ja Ukraina on üks ja sama rahvus. Kas te neid küsimusi ka tõstatasite? Millised olid sealsed reageeringud?

Ka siin on mure just Venemaa jätkuva mõju laienemine selles piirkonnas. Saadakse aru, et tegelikult see on väärtuskonflikt ja võitlus lääne väärtusmaailma ja Venemaa väärtusmaailma vahel. Loomulikult Venemaa ei taha, et Ukraina, Moldova, Valgevene läheksid koos läänega nii nagu läksid Balti riigid ja ta teeb endast kõik oleneva, et see nii ei juhtuks.

Meie poolt on oluline anda nendele riikidele ja rahvastele lootust, näidata, et tegelikult lääne väärtusruumis on inimestel parem.

Poola teatas, et ostab USA-lt 250 tanki Abrams. Kas keerulises julgeolekuolukorras peaks ka Eesti sarnast eeskuju järgima. Mitte, et Eesti peaks ostma 250 tanki, aga võib-olla suurendama kaitse-eelarvet?

Meie kaitse-eelarve on olnud kogu aeg üle kahe protsendi sisemajanduse kogutoodangust, järgmisel aastal tõuseb see 2,31 protsendini sisemajanduse kogutoodangust, millele lisandub ka kaitseinvesteeringute programm ja kulutused liitlaste kohalolekule siin. Loomulikult investeeringud kaitsesse üldisemalt tähendavad ka teatud võimete tugevdamist ja selleks on siis vaja teha hankeid. Ja eks ka kaitsehangetes, kes pakuvad sellist relvastust, on ka USA, kes seda toodab.

Teistpidi see, kui Ameerika näeb ette raha meie kaitse-eelarvesse oma kaitse-eelarve kaudu, siis tegelikult nii on see ka mõnes mõttes investeering tagasi Ameerika majandusse läbi selle, et neid hankeid ka tehakse. See on seesama, mida Poola ju ka tegelikult tegi. Ja kõik on selle eesmärgiga, et meie piirkonna julgeolek oleks tagatud.

Millal on oodata mõnda kõrget USA riigitegelast Eestisse visiidile?

Eelmisel nädalal oli Eestis päris kõrgetasemeline delegatsioon Ameerika Ühendriikide senaatoritest ja esindajatekoja liikmetest. Need olid Helsingi komisjoni liikmed. Nad käisid ka Narvas, käisid ka kohtumas riigikogu liikmetega, käisid ka Stenbocki majas minuga kohtumas.

Ja siinsetelt kohtumistelt on ka väga positiivseid signaale järgnevate visiitide osas. Kui küsimus on ühelt poolt see, et kas tuleb keegi nii-öelda administratsiooni kõrge liige või tulevad senati ja esindajatekoja liikmed, siis minu jaoks on oluline, et meil oleks Ameerikas palju sõpru. Ja lõpuks otsustab selle kaitse-eelarve raha eraldamise üle ikkagi esindajatekoda ja senat. Seetõttu on meil eelkõige vaja ka nende inimeste toetust, et sellised sammud läheksid läbi.

Andrus Ansip tuli hiljuti välja ettepanekuga, et avalikes kohtades peaks lubama liikuda ringi vaid vaktsineeritud inimestel. Kuidas te sellist seisukohta kommenteerite?

Eelmisel nädalal ma ütlesin välja, et järgmises laines tegelikult vaktsineeritutel on rohkem vabadusi ja sellega me juba eelmisel nädalal valitsuses tegelesime, et see niimoodi oleks. Näiteks kui me räägime teatritest, siis inimesed, kes suudavad tõendada, et nad on teiste tervisele ohutud, saavad endiselt teatrites käia, teatrid ei lähe kinni. Ma arvan, et see on kõikide inimeste ühine huvi, et neid piiranguid sellisel kujul enam ei tuleks.

Aga rongisõit, kaupluses käimine, muud avalikud kohad, mis ei lähe päris teatri või meelelahutuse alla? Ansipi mõte oli ikka laiem.

Ta võib käia igasuguseid mõtteid välja, aga me peame vaatama, mis on ka reaalselt teostatav ja mis on kooskõlas ka meie põhiseadusega. Iseenesest ma arvan, et see sõnum peaks kõigini jõudma, et ennast vaktsineerida tuleks. Kui tahta sellist vaba elu, siis igal juhul vaktsineerimine selle vastu aitab, et viiruse levikut takistada ja takistada seda niimoodi, et inimesed ei satuks haiglasse.

Kuidas edenevad presidendikandidaadi otsingud, napilt poolteist kuud on veel aega?

Need edenevad väga pingeliselt. Me siin iga päev tegelikult suhtleme. Oleme leidnud hea kandidaadi, aga tema veenmisega, et ta oleks ise nõus, on tükk tegu.

Kas see kandidaat on Jüri Luik, nagu kirjutas Delfi eelmisel nädalal?

Ei ole. Aga ma konkreetset nime ei ütle seni, kuni ta ei ole nõusolekut andnud.

Aga Jüri Luigega seoses. Kas Keskerakonna esimehel Jüri Ratasel oli olemas ka Reformierakonna toetus teha Jüri Luigele ettepanek presidendiks kandideerida?

Meil sellisel tasemel kokkulepet ei olnud. On ju teada, et Reformierakond on toetanud varasemalt Jüri Luike, kui olid eelmised presidendivalimised ja seal lõppvoorus ju Reformierakond Jüri Luike toetas. Aga seekord ei olnud meil sellist detailides arutelu, sest ta ju läks just NATO-sse suursaadikuks, mille me ju valitsuses otsustasime.

Kuidas te koordineerite Jüri Ratasega potentsiaalsete kandidaatidega rääkimist? Kas mõlemad käivad samal ajal inimestega suhtlemas? Või eraldi ja saate vahepeal kokku ning arutate?

Meil on Jüri Ratasega väga hea koostöö selles osas. Kuidas me täpselt seda tööd korraldame... Võib-olla ei ole detailidesse mõtet minna. Aga me teeme seda koos.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: