Kolmapäeval avaldatud Euroopa Komisjoni kliimapaketiga laieneb heitkogustega kauplemise süsteem maanteetransporti, lennundusse ja laevandusse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt ütles, et kindlasti toob eesmärkide karmistamine kaasa süsiniku hinna tõusu. "Põhisõnum on see, et ettevõtetel, kes tegutsevad fossiilkütuste valdkonnas, läheb keerulisemaks. Ettevõtted, kes tegutsevad puhaste kütustega, puhaste tehnoloogiatega - neile luuakse võimalusi juurde," ütles Münt.

Transpordifirma Lajos omanik Einar Vallbaum tõdes, et kliimapakett on kindlasti väga raske vedajatele, sest praegu on praktiliselt sajaprotsendiliselt kasutusel diiselautod. "Mis nüüd edasi saab? On ju proovitud ülemineku varianti, on gaasiautod," sõnas Vallbaum.

Kuna alternatiivkütust kasutav transport on alles arenemisjärgus, toovad kliimanõuded kaasa vedude hinnatõusu.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar ütles, et hinnatõus sõltub heitmekaubanduse süsteemist. "Viimasel ajal on üllatanud kõiki kui kiiresti kvoodid on kallimaks läinud, on see siis selline 10-20 senti liitrile otsa, või vähem," rääkis Tatar.

VKG juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul on see halb uudis eelkõige madalama sissetulekuga elanikonnale, sest transpordi kulu kasv kajastub alati lõpuks esmatarbekaupades.

Tehtud ettepanekute põhjal saab Timo Tatari sõnul vähemalt 2030. aastani Eestis toota põlevkiviõli. Samas teeb komisjon ettepaneku vähendada iga-aastast heitkoguste piirmäära.

Meelis Münt ütles, et tasuta kvooti põlevkivsektorile saab eraldada, aga mis mahus ja kas see on piisav selleks, et ettevõtlus või põlevkivisektor oleks jätkusuutlik, seda veel öelda ei saa.

Eestil on tegelikult kõrgemad kliimaeesmärgid, kui Euroopa liidus tervikuna. Nii vähendab Eesti 2030. aastaks süsinikuheidet 70 protsenti. Taastuvenergia osakaalu eesmärk on samuti suurem. Sellegi poolest on läbirääkimistel komisjoniga Eestil seisukohti, mille eest tuleb seista.

Näiteks loodab Timo Tatar, et põlevkivi sektoris toimuvad muutused saaksid üleminekuks vajaliku aja.

Ahti Asmann märkis, et kui Eesti suudab oma huvisid Euroopa kaitsta, on mõju vähem negatiivne. "Kui me oma õigusi kaitsta ei suuda, siis on negatiivne mõju kahtlemata suur," sõnas Asmann.