Ratas EL-i kliimapaketist: Eesti peab enda eest seisma
Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles Euroopa Liidu kliimapaketi kohta, et Eesti peab seal tugevalt enda eest seisma, sest mitmes sektoris on kujunemas keeruline olukord. Samas pole tema sõnul paketti mõistlik tagasi lükata, sest siis ei saa Eesti endale vajalikke asju välja kaubelda.
Euroopa Liidu uue kliimapaketi esitlemine Brüsselis on tekitanud juba vastakaid arvamusi. EKRE esimees, endine rahandusminister Martin Helme ütles, et eelmine valitsus leppis kokku punased jooned, millega Eesti kindlasti nõus ei ole. Kui te olete nüüd vaadanud seda, mida Euroopa Komisjon on pakkunud, siis kas on seal mingeid asju, millega me ei saa nõustuda või mille üle tuleb kindlasti läbi rääkida?
Kliimaneutraalsuse suund sai eelmises valitsuses vastu võetud ja see põhimõte kirjutati isegi sisse Eesti 2035 strateegiasse kui riiklik eesmärk aastaks 2050. Kui me vaatame ka täna välja, mis toimub, siis selge on see, et me näeme, kuidas keskmine temperatuur alates tööstusrevolutsioonieelsest ajast on tõusnud ja siin on inimene kahtlemata rolli mänginud.
Kindlasti tuleb hakata siin väga tõsiselt arutama läbi erinevaid küsimusi. Kuidas Eesti suudab neid hetkel teoreetilisi eesmärke saavutada ja ma olen täiesti veendunud, et need on nii mõneski valdkonnas väga ambitsioonikad, mis tähendab lühidalt seda, et kui me soovime kliimaneutraalsuse poole liikuda, siis põhimõte, et kasutaja maksab, toob kaasa selle, et erinevates valdkondades saab olema väga oluline hinnatõus. Ja eks siin on olulised ka kompensatsioonimehhanismid.
Näiteks Alexela juht on öelnud, et nemad arendasid biokütust lootuses, et selle ja biogaasi kasutamine on edaspidi lubatud. Aga komisjon otsustas, et aastal 2035 müüdavad uued autod peavad sisuliselt olema elektriautod, millel ei ole CO2 emissiooni. Ta kurtis, et siis peab Alexela nii-öelda oma poe kinni panema. Peab ilmselt mõtlema, kas õlitehast on vaja ehitada ja mis saab meie põlevkivitööstusest. Fossiilsete kütuste kasutamine kaob sisuliselt ju ära.
Sellepärast ma ütlengi, et see tähendab väga suuri muutusi kogu Euroopa Liidus, aga sealhulgas ka Eestis ja kindlasti on need küsimused, mille osas peavad liikmesriigid nüüd hakkama läbi rääkima ja ka oma erisusi välja tooma. Kindlasti põlevkivi on Eesti üks väga tugev ja suur erisus olnud.
Kui rääkida erinevatest biokütustest ja selle võimalusest ja kas see, et sisepõlemismootoriga autod kaovad 2035 või ei kao, siis ma arvan, et need arutelud saavad väga keerulised olema Euroopa Liidu tasandil. Aga ma arvan, et suund kliimaneutraalsuse poole liikumise osas, suund CO2 emissiooni vähendamise osas on loomulikult õige. Aga me oleme näinud, et iga sellise sammu puhul on alati tehtud Euroopa Liidu tasandil ka sellised kompensatsioonimehhanismid, mis siis erinevaid riike aitavad sellele üleminekule kaasa.
Ida-Virumaal elavad inimesed on kindlasti seda uudist jälginud ja nad on väga mures. Mis edasi saab? Kas minu tehas, kus ma töötan, pannakse kinni varsti või mitte?
See on täiesti arusaadav mure ja selles osas ma ütlengi, et Eesti peab nüüd hakkama neid läbirääkimisi pidama. Kui me võtame hetkel selle kliimapaketi, mis on esitatud komisjoni poolt, siis on selge, et tuleb vastata väga paljudele majanduslikele küsimustele. Missugune on see negatiivne mõju just ETS-i ettevõtete ärikasumile? Kindlasti me peame suutma vastata sellele küsimusele, mis mõju see avaldab põlevkivitööstuses? Mida see tähendab kodumajapidamiste jaoks ostujõu languse osas? Nii et kõik need aspektid peab riik läbi kaaluma väga hoolikalt.
Martin Helme ütles, et Eesti riik peaks selle Euroopa Komisjoni pakkumise lihtsalt tagasi lükkama.
Ma arvan, et see lihtsalt tagasilükkamine ei anna mitte midagi. Palju rohkem annab see, kui Eesti on seal laua taga ja suudab oma positsioone selgitada ja kompensatsioonimehhanismide küsimuses kaasa rääkida. Euroopa Liit just nii toimibki. Aga selge on see, et tegemist on väga suure muutusega. Ja kui me oleme rääkinud päris pikalt juba kliimaneutraalsusest, siis see ei ole mitte kunagi olnud ju pealkiri. Sellele on vaja reaalseid tegevusi, reaalseid samme ja selles osas nüüd me näeme, et ettepanek on laual. Positiivne selles kliimaraamistikus on see, et Eesti jääb edasi moderniseerimisfondist kasusaajaks. Aga ma olen nõus, et see ei puuduta ainult keskkonnaküsimust, see puudutab ka sotsiaalmajanduslikku poolt.
Toimetaja: Aleksander Krjukov