Martin Helme: Eesti ei tohi mitte mingil juhul kliimapaketiga nõus olla

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Martin Helme Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti ei tohiks oma senistele seisukohtadele toetudes mitte mingil juhul Euroopa Liidu (EL) kliimapaketiga nõus olla, ütles EKRE esimees Martin Helme ERR-ile.

"Selle paketi sisu on ülilaetud ideologiseeritud väide, et kogu senine industriaalne majandustegevus on planeedile kahjulik ja tuleb sisuliselt välja juurida," ütles Helme.

Helme sõnul hakkab EL paketi raames tööstust maksustama ning seda tehakse lihtsalt kliimaettekäändega.

"Maksusuveräänsus peab jääma igale riigile endale. Täpselt nii, nagu me tahame midagi maksustada, nii me maksustame," sõnas Helme.

Eelmise valitsuse ajal kujundatud seisukoht eitas Helme sõnul mitmeid paketis välja toodud asju, ennekõike maksustamist. "Eesti vähemalt senine seisukoht ei luba mitte mingil juhul meil selle paketiga nõus olla," täpsustas ta.

EKRE esimees lisas, et kui kogu Euroopa majandus seisma panna, ei muutu süsinikuheidete emissioonide osas kogu maailma vaadates suurt midagi.

"Mida me võime kokkuvõtlikult öelda, on, et kõik läheb kallimaks ja läheb pööraselt kallimaks: läheb transport kallimaks, läheb elamu kallimaks, läheb energia ja toit kallimaks," selgitas Helme.

Helme sõnul pole ühegi riigi valijad paketi läbiviimiseks nõusolekut andnud. Ilmselt tekivad paketi ümber vaidlused ja osa punkte võetakse tagasi, lisas ta. Sellele vaatamata minnakse Helme hinnangul Euroopas suures plaanis paketiga siiski edasi.

Kliima muutub kogu aeg ja praegu on tegemist kliimahüsteeriaga

Helme ütles, et tegemist on kliimahüsteeriaga. "Tegelikult ei ole kliimal häda mitte midagi, maailma alguses saati on kliima muutunud, muutus enne inimesi, muutub pärast inimesi," lisas ta ja täpsustas, et kliimat mõjutab päike ning protsessid maakoore all.

Helme rõhutas, et keegi pole selle vastu, et loodust hoida ja saastamist vähendada, kuid näiteks EL-i kliimapaketis välja toodud elektriautode eesmärgil pole sellega mingit pistmist.

"Elektriautod on vähemalt sama kahjulikud keskkonnale kui on näiteks diisli- või bensiiniautod. Nende tootmine ja hilisem utiliseerimine on loodust ülikahjustav," sõnas ta.

Helmele jäi ka arusaamatuks nõue, et elektriautode laadimispunktid peavad asuma iga 60 kilomeetri tagant. Kui muidu on tanklate vahemaad välja kujundanud turumajandus, siis pole Helme sõnul loogiline, et kõikjal Euroopas, olenemata riigi suurusest, üks ja sama vahemaa määratakse.

"See on hullumeelsus, suur tüli tuleb, see on kindel, et suur tüli tuleb ja ma arvan, et varem või hiljem jõuame selleni, et kollaste vestide mäss oli sisuliselt kliimaeesmärkide vastane mäss /---/. Meie asi on järgnevatel aastatel lihtsalt mitte midagi teha selles valdkonnas ja küll see hullus üle läheb," lisas ta.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: