Euroopa Komisjoni uue kliimapaketi kohaselt ei saa aastast 2035 enam registreerida autosid, mis eritavad heiteid. See tähendab, et kaduma peavad ka fossiilkütustel sõitvad bussid. Praegu ostab Tallinn aga juurde gaasibusse ning ehitab nendeks vajalikku taristut.

"200 gaasibussi juba teenindab Tallinna linnaliine. Sõlmitud on leping täiendavate gaasibusside soetamiseks, sada gaasibussi pluss optsioon 50 bussile," ütles  Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige Lennart Viikmaa.

Tallinna abilinnapea Andrei Novikov tunnistas, et tulevik on siiski nullheitega transpordi päralt.

"Täna me keskendume gaasibussidele, kuid kui me vaatame meie strateegiat, siis 2025. aastaks me loobume täielikult diiselbussidest ja 2035. aastaks on meil plaanis elektritransport ehk praegune on mõnevõrra vaheetapp. Vaheetapi järel me kindlasti näeme, et tulevikus meie tänavatel sõidab vaid elektritransport." lausus Novikov.

Novikov peab gaasibusse mõistlikuks investeeringuks, ent ennustab nende tänavatelt kadumist juba enne 2035. aastat. Tallinna Linnatransport näeb nendes siiski pikaajalisemat investeeringut.

Gaasibussid saaks kasutusele jääda ka uue kliimapaketi kehtima hakkamisel, kui maagaas vahetataks täielikult biometaani vastu. Seda aga tänasel päeval Eestis veel piisavas koguses ei toodeta.

"Täna, ma arvan, ühistransport võiks kasutada kolm korda rohkem biometaani, kui seda oleks turul saada. Meie toodetud biometaani peal sõidavad sada protsenti nii Tartu linna kui ka maakonna bussid ja ka näiteks Pärnu ühistransport. Tallinnas, ma julgen arvata, on see protsent täna suhteliselt madal," lausus Eesti Biogaas OÜ tegevjuht Kristjan Stroom.

Tartus kõik bussid rohegaasi peal

Tartu linnas sõidavad kõik linnaliini bussid juba praegu rohegaasiga. Praegu kehtiv hange lõppeb 2029. aastal. Millist kütust Tartu ühistranspordis edaspidi kasutama hakatakse, on Tartu abilinnapea Raimond Tamme sõnul veel vara öelda, kuid välistatud ei ole ükski süsinikuneutraalne kütus.

Üks alternatiividest praegu kasutusel olevale rohegaasile võiks olla vesinik. Tartu Ülikooli füüsikalise keemia õppetooli juhataja Enn Lusti sõnul sõltub aga selle kasutuselevõtt suuresti asjaolust, kui kiiresti jõutakse vajalikud muudatused ellu viia.

"Selleks, et toota odavat kütust nimega vesinik, on vaja meil käima saada Tartu lähedal asuv suur päikesepark, mida Estico planeerib Raadi vanale lennuväljale rajada. Või siis saada mööda traate odavat tuule- või päikeseelektrit, mis on Eestis toodetud ja selle abil siis vesinikku elektrolüüsida," lausus Luts.

Lusti sõnul võiks päikeseparkide kasutuselevõtt võtta aega paar-kolm aastat. Samuti ei tohiks olla üle jõu käiv Tartusse mõne vesinikutankla rajamine. Rohegaasi Lust aga jätkusuutlikuna ei näe.

"Kõik sõltub rohegaasi puhul sellest, kas meil seda on, millise tehnoloogia alusel see toodetud on, sest rohegaasi tootmine ise ka genereerib CO2-te. See oli vahepeal selline populistlik lahendus, mida Eesti poliitikud koos teatud ärigrupi huvidega läbi surusid ja mina ei näe rohegaasi kasutamisel pikaaegset perspektiivi," rääkis Lust.

Samas on neid, kes kahtlevad, et 2030. aastaks jõutakse Tartu ühistranspordis vesinikutehnoloogia kasutusele võtta.

See eeldab, et suured pargid on olemas ja täna meil veel väga neid ei ole. Teiseks see eeldab, et seda elektrit jääb üle. Küsimus on, millise energiasüsteemiga me ennast seome. Biometaan, tundub, et tekib niikuinii, see on kohalik ja meil on juba bussid olemas, mis selle peal sõidavad," rääkis Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige Madis Vasser.

Tartu abilinnapea Raimond Tamme sõnul ei saa praegu üht rohelist kütust teisele eelistada

"Tänase seisuga gaasibussid on teistest veel niivõrd palju odavamad. Kui vesinikubussid on vähegi mõistliku hinnaga selleks hetkeks, siis kindlasti Tartu linn on huvitatud. Mida puhtam kütuse lahendus on, seda parem," lausus Tamm