Tartu raudteejaama teisele perroonile on ratastooli, lapsekäru või jalgrattaga praegu keeruline saada. Mure lahendamiseks tahetakse perrooni Tallinna-poolset otsa pikendada ja luua kaldtee. See tähendaks ka, et muutub koht, kus reisijad rongi peale lähevad. Eesti Raudtee ehitusteenistuse juht Riho Vjatkin ütles, et kaldtee on kõige kindlam ja lihtsam lahendus.

"Kui hankemenetlust ei vaidlustada ja muid tõrkeid ei ole, soovime minna septembrist lepingusse," ütles Vjatkin. "Ma arvan, et seal saab koheselt töid alustada. Lepingu täitmise tähtaeg on üks aasta ehk siis ideaalsel juhul kuskil järgmise aasta suve keskel on meil täislahendus. Maksumuseks on täna prognoositud 1,5 miljonit eurot."

Algselt plaaniti ehituse hinnaks 800 000 eurot. Vjatkin selgitas, et hinnatõusu taga on ehitusturu praegune seis ja soov ehitada nii, et rongiliiklus ei peatuks. Kui kõik läheb plaanipäraselt, peavad reisijad sügisest järgmise aasta alguseni kasutama ajutist puidust perrooni.

Transpordiekspert Hannes Luts ütles, et kaldtee ehitamisest mõistlikum variant oleks paigaldada lift.

"Ma arvan, et põhiprobleem ongi see, et Eesti Raudtee lähtub ainult sellest robustsuse argumendist. Elame ju 21. sajandil, [veider on] argumenteerida, et me ei suuda töökorras hoida ühte lifti," rääkis Luts.

"See oleks puuetega inimestele kõige mugavam lahendus. Kujutage ette sellisest pikast kaldteest ennast ratastooliga üles vinnata, selleks on vaja päris palju jõudu."

Luts lisas, et nii oleks saanud kindlustada muinsuskaitsealuse Tartu raudteejaama säilimise. Vijatkini sõnul on siiski kõigi muinsukaitsepiirangutega arvestatud.

"Laias laastus piirangud ongi sellised, et me peame säilitama olemasoleva visuaali, säilitades olemasolevad paviljonid. Uus varikatus, mis tuleb uuele platvormile, tuleb samasuguse arhitektuurse lahendusega nagu on täna kasutusel oleva paviljoni juures," selgitas Vjatkin.

"Kus nüüd muinsuskaitse tegi kompromissi, oligi ühe trepi näol, mis lammutatakse paviljoni sees. Väliselt ei muutu paviljoni väljanägemine, seda me ei puutu üldse seal."

Hannes Luts ütles, kui paviljon jätta funktsioonita, luuakse soodsad tingimused selle lagunemiseks.

"Kui me võtame muinsuskaitse all oleva objekti - sulgeme selle avalikusele ja jätame selle piltlikult öeldes tolmu ja prügi koguma, siis see on ju sama hea kui selle objekti hülgamine," sõnas Luts.

"Kui meil on jaama varikatus funktsionaalne ehitis, siis me peaksime täna ikkagi töötama selle nimel, et kuidagi see toimivasse jaama sisse põimida. Selle asemel, et teha lausa Potjomkinit. Kui ma nüüd täna seda joonist kiirelt vaatasin, siis seal on väga kummalisi asju sisse planeeritud. Näiteks perroonile on plaaneritud kokku kaheksasse kohta istumispingid. Neli neist on planeeritud sellele perrooni osale, kuhu tulevikus reisijad ei pääse. See kõik viitab sellele, et Tartu jaama kui arhitektuurilist tervikut ei hinnata."