Õppeaasta alguseni on poolteist kuud, pea sama palju on Pfizeri või Modrena vaktsiini puhul vaja aega, et enne sügist oleks vaktsiinikuur lõpetatud. Praegu ei tea keegi, kui palju 1. septembril tahvli ette astuvatest õpetajatest on kaitsepoogitud.

Vaktsineerimist õpetajatelt nõuda ei saa ja direktoritel on ainus võimalus seda tungivalt soovitada. Ainus sanktsioon, mis kaitsepookimata õpetajaid ähvardab, on lähikontaktsena eneseisolatsiooni jäämine.

"Mina nagu ei pooldaks mingeid sanktsioone. See vaktsineerimata inimene ei saa täisväärtuslikult tööd teha ja kui temale laieneb eneseisolatsiooni kohustus, siis õpe ei ole selline efektiivne õpetamisviis, järelikult ta ei saa tööd teha, järelikult ta ei saa ka töötasu saada selle eest," rääkis Lasnamäe Gümnaasiumi direktor Andrei Kante.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti hinnangul seadused sellist lahendust ei luba. Samuti leiab ta, et kui riik ei ole suutnud vaktsineerimist korraldada, siis pole põhjust inimesi selle eest karistada.

"Kui tekib võimalus vaktsineerida koolides, nagu oli siin vahepeal lubatud, siis me kindlasti tuleme ka enda sõnumiga välja, et õpetajaid motiveerida," sõnas Kõlvart.

Haridusminister Liina Kersna sõnul pole praegu õiguslikku selgust, kas koolijuht võib nõuda õpetajalt vaktsineerimistunnistuse esitamist. Selle õiguse andmiseks ollakse valmis ka seadusandlust muutma.

"Aga kindlasti sügiseks peaks meil see õigusselgus olemas ja koolijuhtidel ka see õigus olemas küsida õpetajate käest vaktsineerimispassi ja need õpetajad, kes ei ole tolleks ajaks vaktsineeritud, nemad kindlasti peaksid testima," rääkis Kersna.

Vaktsineerimata õpetajad peaksid end testima kord nädalas ja seda saavad nad teha maksumaksja kulul. Lisaeelarvest on kiirtestide ostmiseks eraldatud 900 000 eurot. Piirkonniti olukord väga erinev,  haridusministri sõnul on pedagoogide vakstineerituse tase kõige madalam Tallinnas ja Ida-Virumaal.