Võrumaal tegutsevas puidutööstuses Barrus tekib puidutöötlemisest hakkepuitu 150 000 kanti aastas. Kui Eestis oleks oma tselluloositehas, siis ei oleks seda hakkepuitu vaja viia üle lahe naaberriigi tselluloositehasesse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Saematerjali oskame me väga hästi väärtustada, saepurust tehakse üldiselt graanulit, aga see, mis toimub hakkega, on see, et me laadime ta auto peale, autoga viiakse sadamasse, sadamast viiakse Soome, kus tehakse sellest tselluloosi. See on jääkprodukt, mis tekib paratamatult töötlemise käigus, aga me seda Eestis ega kuskil Baltikumis ei väärtusta. Ehk siis minu mõte on see, et ma ei tea sellest asukohast, kas see asukoht sobib või ei sobi, aga seda tselluloositehast oleks olnud Eestile juba 20 aastat tagasi vaja," rääkis AS Barrus juhatuse liige Andres Linnasaar.

Metsaomanike hulgas on neid, kes arvavad, et uus tehas avaldaks positiivset mõju metsakasvatusele ning kergitaks paberipuu hinda.

"See mõjutabki hindu, see tähendab, et paberipuu hind tõuseb ja tegelikult lähevad metsakasvatuslikus mõttes vahekasvatusraied hinda ehk siis harvendusraied, kus paberipuit tekib põhiliselt. Tegelikult hakatakse oma metsade kasvatamise peale rohkem tähelepanu pöörama. Tegelikult peaks see hästi mõjutama meie Eesti metsade kasvatamist," selgitas metsaomanik Urmas Roht.