Sel nädalal tutvustasid tselluloositehast planeeriva Viru Keemia Grupi juhid ettevõtte plaane kolmes tehase lähedale jäävad asumis: Kohtla-Nõmmel, Kohtla-Järvel ja Sakal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Rahvaga kohtumisel ütles VKG juhatuse esimees Ahti Asmann, et tehase ehitamist ei plaani ettevõte mõttega, et see oleks üleminek põlevkivitööstuselt puidusektorisse.

"Me vaatame seda kui täiesti omaette äriprojekti. Sõltumata sellest, kas Eestis on põlevkivitööstus või ei ole, biotoodete tehast on Eestile vaja," ütles ta.

Sakalase Alik Meriloo hinnangul on küla elanikud tehase osas äraootaval seisukohal, sest infot on veel vähe. Mehe ettepanekul võiks ettevõtte poolt omavalitsustele makstavad võimalikud talumistoetused olla suunatud just tehase mõjupiirkonnas elavate inimeste elutingimuste parandamiseks.

"Ma arvan, et kui ta kaob kuskile vallaeelarvesse ära, siis kohalikud inimesed saavad seda minimaalselt. Seda enam, et nii Saka kui ka Aa küla on põhimõtteliselt ääremaad," kommenteeris Meriloo.

Üks inimeste põhiküsimusi oli rahvakoosolekutel lisaks võimalikele lõhnahäiringutele see, kust saab tehas toormeks vajaminevat puitu.

"Ühelt poolt tahaks, et tehas tuleks, aga teisalt on küsimus, kust nad saavad tooret. Ja muidugi see, et siin olevad tehased on juba aastaid õhku saastanud ning järsku uus on sama hull," rääkis Kohtla-Järve elanik Lidija Kalinogorskaja.

VKG jaoks toorme küsimused praegu esiplaanil ei ole.

"Me töötame eriplaneeringu raames hetkel ennekõike keskkonnaküsimustega ning toorme hind, kättesaadavus ja kõik ärilised küsimused on järgmises etapis, kui me näeme, et keskkonnaküsimused saavad lahendatud," ütles Asmann.

VKG plaanib tselluloositehase avada kõige varem 2026. aastal.