Nord Stream 2 alustab tööd aasta lõpus. Selle käigus saab Venemaa gaasifirma Gazprom jõuda Euroopa klientideni ilma Ukrainat läbivaid torustikke kasutamata, teatas Financial Times. 

Ukraina, Poola ja teised Ida-Euroopa riigid kardavad, et Moskva mõju Euroopa energiavarustusele kasvab. Kardetakse samuti, et Kiiev jääb aastas ilma kahe miljardi dollari suurusest transiiditasust. 

USA presidendi Joe Bideni administratsioon tahab suhteid Saksamaaga parandada. USA loobus seetõttu vastuseisust torujuhtme projektile. Berliin lubas vastutasuks kaitsta Ukrainat ja Euroopat võimalike Venemaa ohtude eest. Samuti toetab Saksamaa rahaliselt Ukraina energiaprojekte. 

Berliini lubadused siiski ei veennud torujuhtme vastaseid kriitikuid. Ukraina ja Poola välisministrid ütlesid ühisavalduses, et Berliini lubadused olid pealiskaudsed.

"Kutsume USA-d ja Saksamaad üles adekvaatselt adresseerima meie regiooni julgeolekukriisi, millest Venemaa on ainus kasusaaja. Kiiev ja Varssavi jätkavad koostööd liitlastega, et võidelda torujuhtme vastu," teatasid ministrid. 

"Saksamaa ja USA kokkulepe loob tohutu julgeolekulünga NATO idapoolsele küljele," ütles Poola riigi toetatud rahvusvaheliste suhete instituudi juht Slawomir Debski.

Ukraina ametnikud ütlesid, et nad ei toeta USA sanktsioonide vahetamist Saksamaa teoreetiliste lubaduste vastu. 

"Ukraina riiklik suveräänsus vajab konkreetseid garantiisid. USA sanktsioonid on peamine hoiatav vahend Venemaa käimasoleva agressiooni vastu Ukrainas," ütles Ukraina riikliku gaasiettevõtte Naftogaz tegevjuht Juri Vitrenko. 

USA välisministeerium leiab samuti endiselt, et Nord Stream 2 projekt on Euroopa jaoks halb tehing. 

Merkel väitis siiski neljapäeval, et Saksamaa on vajaduse korral valmis kehtestama Venemaa vastaseid sanktsioone.