Mihkelson kritiseerib USA-Saksa kokkulepet Nord Stream 2 üle

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Saksa kantsler Angela Merkel ja USA president Joe Biden presiskonverentsil Valges Majas. Autor/allikas: SCANPIX / AFP

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond) kritiseerib Ameerika Ühendriikide ja Saksa liidri kolmapäeval saavutatud kokkulepet, mis lubab valmis ehitada Venemaalt Saksamaale kulgeva gaasijuhtme Nord Stream 2.

Mihkelson teatas sotsiaalmeedias, et arutas oma Leedu ja Läti kolleegiga võimalikku ühist reageeringut president Joe Bideni ja kantsler Angela Merkeli sõlmitud memorandumile, kuna see on "juba tekitanud liitlaste seas tõsist rahulolematust".

Riigikogu väliskomisjoni esimees tõi esile, et kokkuleppega muudab USA oma senist poliitikat ja annab Nord Stream 2 lõpuni ehitamisele rohelise tule.

Lisaks märkis Mihkelson, et USA ja Saksamaa leppisid omavahel kokku milleski, mis puudutab paljude liitlaste julgeolekuhuvisid.

"Jääb mulje, et Venemaa agressiivsete ambitsioonidega on Washington ja Berliin memorandumit koostades arvestanud," kirjutas Mihkelson. "Venemaa suunas tehtavad näpuviibutused seoses Ukrainaga on nõrgemad, kui olid 1994. aasta Budapesti memorandumiga antud julgeolekugarantiid," lisas ta.

Mihkelson tõi ka esile, et memorandumis puudub kõige olulisem – demokraatliku väärtus- ja liitlasruumi laiendamine ja tugevdamine.

Biden ja Washingtonis visiidil käinud Merkel leppisid kolmapäeval kokku tingimustes, mis lubab Ameerika Ühendriikidel loobuda vastuseisust Nord Stream 2 valmisehitamisele. USA on seni vastustanud Venemaalt mööda Läänemere põhja otse Saksamaale kulgeva gaasitrassi ehitust, kuna näeb selles Moskva soovi survestada seniseid gaasitransiidi riike Ida-Euroopas, eelkõige Ukrainat ning samas mõjutada gaasitarnetega ka Saksamaa sisepoliitikat. USA on ähvardanud sanktsioonidega gaasitrassi ehitamisega seotud ettevõtteid ja isikuid.

Väljaanne Euractiv.com kirjutas neljapäeval, et Saksamaa ostis Washingtonis saavutatud kokkuleppega endale õiguse Nord Stream valmis ehitada.

Memorandumi kohaselt nõustub Saksamaa toetama Ukrainat energiaalastes projektides, lubades investeerida sinna 175 miljonit eurot roheenergeetika arendamiseks ning kaasama kokku samal eesmärgil loodavasse fondi kuni miljard eurot. Lisaks lubas Saksmaa kasutada kõiki vahendeid selleks, et Venemaa pikendaks gaasitransiidi senist, 2024. aasta lõppevat lepingut Ukrainaga veel vähemalt 10 aasta võrra.

Samuti lubas Saksamaa astuda Venemaa suhtes samme, kui Moskva hakkab energiat kasutama relvana või võtma ette muid agressiivseid samme Ukraina suhtes. Selleks lubas Saksamaa tegutseda riiklikul tasemel, kuid mõjutada ka Euroopa Liitu ühtsete sanktsioonide kehtestamiseks.

Lisaks lubas Saksamaa panustada Kolme Mere algatusse, milles osalevad Läänemere, Musta ja Aadria mere vahele jäävad 12 Euroopa Liidu riigid ning mis peaks aitama edendada piirkonna majanduslikku jõukust ning suurendama nende energiajulgeolekut.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: