"Seda võis aimata, et president Joe Bideni administratsioon midagi teeb. Sest üks sõnum, mida Bideni administratsioon rõhutas, oli see, et suhted Euroopaga on väga tähtsad ja neid tuleb parandada," rääkis Paet kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".

Paet viitas sellele, et eelmise USA presidendi Donald Trumpi ajal vastu võetud otsus kehtestada sanktsioonid Euroopa Liidu riikide ettevõtetele, kes Nord Stream 2 ehituses osalevad, võeti Euroopas vastu väga valuliselt. "See tekitas väga palju paksu verd ja mürgitas suhteid," märkis ta.

"Ja seda mitte niivõrd Nord Stream 2 kontekstis, aga sellepärast, et üks liitlasriik kehtestab teisele liitlasele või liitlastele majandussanktsioone. See häiris Euroopas väga paljusid, kaasa arvatud ka neid, kes olid olnud Nord Stream 2 vastu või vähemalt ei olnud selle aktiivsed pooldajad," rääkis Paet. "Juba selline fakt, et USA kehtestab sanktsioone Euroopa riigi ettevõtetele, rikkus neid suhteid tugevasti."

"Seetõttu ma arvangi, et Bideni käiku ei pea vaatama mitte niivõrd USA-Vene, vaid ennekõike USA ja Euroopa suhete kontekstis. Nähes, et see toru ehitatakse niikuinii valmis, tehti pragmaatiline otsus võtta maha üks tugev ärritaja paljude EL-i riikide ja Ameerika suhetes," leidis Paet.

"Nii et põhjused ja motivaatorid, miks Ameerika Ühendriigid praegusel ajahetkel Saksamaaga selle kokkuleppe tegid, on mitmeid, aga minu jaoks on peamine põhjus, miks ameeriklased selle sammu tegid, pigem Euroopa, Euroopa Liidu suhete kontekst kui Venemaa suhete kontekst," rääkis endine kauane välisminister.

Paet lisas, et nagu Trumpi administratsioon, näeb ka Bideni valitsus USA peamise vastasena Hiinat ja mida rohkem on Ameerika Ühendriikidel selles osas liitlasi, seda parem. "Kuna Euroopa, seal hulgas EL on Ühendriikide jaoks oluline partner ning kui USA-l õnnestub selles suhtes midagi muuta ka suhetes Venemaaga, siis see aitab kaasa maailma autoritaarsete riikide bloki nõrgenemisele, kus Venemaa ja Hiina on tänaseks aastaid oma suhteid üles ehitanud. Ka see on üks konteksti osa," rääkis ta.

"Seega selle otsuse taga ja ümber on neid nüansse rohkem kui lihtsalt üks telg Venemaaga," rõhutas Paet.

President Biden ja Washingtonis visiidil käinud Saksa kantsler Angela Merkel leppisid 22. juulil kokku tingimustes, mis lubab USA-l loobuda vastuseisust Nord Stream 2 valmisehitamisele. USA on seni vastustanud Venemaalt mööda Läänemere põhja otse Saksamaale kulgeva gaasitrassi ehitust, kuna näeb selles Moskva soovi survestada seniseid gaasitransiidi riike Ida-Euroopas, eelkõige Ukrainat ning samas mõjutada gaasitarnetega ka Saksamaa sisepoliitikat. USA on ähvardanud sanktsioonidega gaasitrassi ehitamisega seotud ettevõtteid ja isikuid.