Mullu märtsis otsustas riik umbes 300 miljonit eurot maksva õlitehase rajamiseks suurendada Eesti Energia aktsiakapitali 125 miljoni euro võrra. Kuna vahepeal on valitsus toetanud Euroopa Komisjoni poolt pakutud roheleppe eesmärke, mis eelistavad põlevkivienergeetikale taastuvenergiat ja samal ajal on tõusnud saastekvoodi hind, uurib riigikontrolör Janar Holm rahandusministeeriumilt, kas õlitehase puhul on tehtud ka uutele tingimustele vastavaid tasuvusarvutusi.

Holm tõi kirjas rahandusministeeriumile välja, et tehase vajalikkust on muu hulgas põhjendatud töökohtade loomise ja säilitamise vajalikkusega Ida-Virumaal. "Kui riik teeb ettevõtte rahastamise otsuse lisaks ärilistele kaalutlustele ka muudel põhjustel, võib tõusta küsimus otsuse kooskõlast Euroopa Liidu riigiabi reeglitega," märkis Holm.

Ta tõi näiteks Estonian Airi, mis 2015. aastal just riigiabi küsimuste tõttu pankrotiga lõpetas. Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et vajadusel võib õlitehase puhul riigiabi küsimuse üle kontrollida.

"Kui eelmine aasta see otsus tehti, siis riigiabi probleemi ei olnud. Ei ole küll väga tõenäoline, et takkajärgi öeldakse, et see riigiabi ei ole enam juriidiliselt okei. Tõenäoliselt see on okei," lausus Aab.

Aab lisab, et õlitehase rajamise põhiline argument peab olema see, et see on tasuv.

"Kui nüüd kliima-energiapaketi ja CO2 kaubanduse ja tasuta kvootide poliitika ja ettepanekud, mis on tehtud, peaksid neid erinevaid variante mõjutama – muidugi, Eesti Energia peaks selle uuesti läbi arvutama," lausus Aab.

Eesti Energiast öeldi "Aktuaalsele kaamerale", et õlitehase  rajamine on ka praegustes tingimustes nende arvutustel tasuv.