Liimets rõhutas, et Eesti roll julgeolekunõukogus on hoida Afganistani rahuläbirääkimisi elujõulisena, toetada igati kõneluste jätkumist ja innustada osapooli tegema rahu saavutamiseks vajalikku koostööd.

"Peame saavutama riigis püsiva relvarahu ning leidma kõigile osapooltele sobiva poliitilise lahenduse, mis aitaks seniseid edusamme hoida ja võimaldaks teha riigis arenguks vajalikke reforme. Seejuures on oluline tagada kõigile Afganistani inimestele inimõigused, et nad saaksid võrdselt oma kodumaa tulevikku panustada," ütles välisminister.

Afganistani rahu ja stabiilsuse tagamiseks on Liimetsa sõnul väga tähtis saada võitu kuritegelikest võrgustikest.

"Afganistani inimesed ihkavad rahu ja stabiilsust, kuid seal aset leidev äärmuslik vägivald ei ole ka pärast pikki aastakümneid lubanud neil soovidel täituda. Tsiviilohvrite arvu kasv ning aktiivsete tsiviilühiskonna esindajate, ajakirjanike, kohtunike ja teiste aktivistide tapmised ka pärast rahuläbirääkimiste algust pärsivad rahu saavutamise võimalusi, külvates hirmu ja meeleheidet," sõnas Liimets.

"Humanitaarolukord riigis on viimasel ajal halvenenud ning inimõiguste rikkumised suurenenud. Afgaanid vajavad ja väärivad rahvusvahelist tuge ning selleks kutsume kõiki osapooli üles vägivalda lõpetama ja rahu saavutamiseks pingutama," lisas ta.

Liimets tõdes, et Afganistan on viimase kahe aastakümne jooksul liikunud siiski pika tee edasi ning demokraatiast, põhivabadustest ja inimõigustest, eriti naiste õigustest on saanud ühiskonna tähtis osa.

"Eesti on sarnaselt teistele riikidele valmis Afganistani nii poliitiliselt kui ka rahaliselt toetama, kui säilib tähelepanu inimõiguste kaitsele ja jätkuvad demokraatlikud arengud," toonitas Liimets.

Järgnevate kuude jooksul peab julgeolekunõukogu otsustama ÜRO tulevase rolli ja kohaloleku üle Afganistanis. Afganistani teemajuhtidena nõukogus veavad Eesti ja Norra arutelusid selle üle, kuidas afgaanide vajadusi silmas pidades tugevdada Afganistani ÜRO abimissiooni mandaati.