Kuigi teadmised koroonaviiruse kohta üha paranevad, ei ole Euroopa riigid pikendamas läbipõdenute sertifikaate, kui nad end kuue kuu jooksul pärast haigust ei vaktsineeri.

Eestis kehtis seni soovitus vaktsineerida end ühe doosiga kuue kuu möödumisel pärast haiguse läbipõdemist. Et aga koroonapassi sertifikaadid kehtivad läbipõdenutele kuus kuud, võib juhtuda, et need aeguvad enne, kui inimene end vaktsineerida jõuab. Seetõttu on uus soovitus vaktsineerida end neli kuni kuus kuud pärast läbipõdemist. Teadlaste soovitused seda aega pikendanud ei ole, mistap pole oodata ka sertifikaatide kehtivuse pikenemist ilma vaktsiinita.

Sotsiaalministeerium selgitas ERR-ile, et läbipõdemise sertifikaadi kehtivus kuus kuud on paika pandud üle Euroopa ning seda pole põhjust praegu muuta. Samuti on üleüldine soovitus end seejärel vaktsineerida. Ühe vaktsiinisüsti järel märgitakse läbipõdenu süsteemis vaktsineerimiskuuri lõpetanuks.

"Vaktsineerimine peaks andma kindlama kaitse kui läbipõdemine," põhjendas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eva Lehtla seda soovitust. "Kuuekuuline kestus on EL-i regulatsiooniga kokku lepitud, seni pole arutatud selle pikendamist."

Teadusnõukoja juht, professor Irja Lutsar ütles ERR-ile, et teadusuuringuid on erinevaid, kuid EL-i üldine poliitika, mille põhjal sertifikaadid välja töötati, ütleb, et vaktsineerima peaks end siiski esimese kuue kuu jooksul pärast läbipõdemist.

"Ekspertidel pole täit üksmeelt; on väga tugevad ühe doosi soovitajaid, on ka neid, kes vaktsineerivad kahega, näiteks Inglismaa, kes on rõhutanud, et ei lähe ühele vaktsiinidoosile tagasi. Meil pole väga tugevaid andmeid, kumb on õigem," tõdes Lutsar.

Riigiti on praktika niisiis erinev – näiteks Eesti ja Prantsusmaa nõuavad ühe vaktsiinisüsti tegemist. Ent on ka neid, kes vaktsineerivad läbipõdenuid samuti kahe doosiga, näiteks Suurbritannia ja Poola.

"Silmas pidades viirusetüvede uusi variante, on ikkagi vaja oma immuunsust tõhustada selle ühe doosiga," peab Lutsar vaktsineerimist pärast haiguse läbipõdemist oluliseks.

Läbipõdenutel on reisimisel oluline välja uurida, kas sihtriik aktsepteerib ühe doosiga vaktsineerimist, et mitte ootamatult karantiini jääda. Näiteks nõuab seda Suurbritannia, mis ei kuulu EL-i. EL-i riikidest on Poola ainus, kes ei aktsepteeri ühe doosiga vaktsineerimist, samas kui teised EL-i riigid, kes ise vaktsineerivad kahe doosiga, teiste liikmesriikide erinevat praktikat aktsepteerivad, ütles sotsiaalministeeriumi pressiesindaja. Näiteks nädal tagasi muutis Läti kahe doosi nõude üheks.

"Eelkõige reisimise lihtsustamiseks on Euroopa Komisjoni soovitus tänaseks muutunud ehk inimene peaks edaspidi saama reisida ühe tõendiga, kus vaktsineerimiskuur on märgitud lõpetatuks," ütles Lehtla.

Küll aga võib inimene Eestis jänni jääda teise doosi saamisega, et mõnda sellisesse riiki reisida, kuna meie immunoprofülaktikakomisjoni soovitus on vaktsineerida läbipõdenuid ühe doosiga. Siiski on praktikat, kus läbipõdenutel on õnnestunud saada kaks doosi. Sellisel juhul tasub vaktsineerimiseks eelistada oma perearsti, kellele vajaduse ära rääkida saab ja kes sellise otsuse vastu võtta saab.

Sotsiaalministeerium teist doosi läbipõdenutele reisimise hõlbustamiseks õigeks ei pea.

"Immunoprofülaktika ekspertkomisjon leidis, et läbipõdenute vaktsineerimine kahe doosiga ei ole üldjuhul vajalik. Sertifikaadi saamine ei saa seega olla põhjenduseks, miks teha COVID-19 haiguse läbipõdenule kaks doosi, kui meditsiiniline näidustus selleks puudub. Samuti oleks mõistlik vältida olukorda, kus lääneriikides manustatakse lisadoose ilma meditsiinilise näidustuseta üksnes reisimise eesmärgil, samas kui on teisi riike, kus vaktsiinidoose ei ole piisavalt," põhjendas Lehtla.