Riigikontrolör kirjutas pöördumises valitsusele, et Eestil pole olnud kinnitatud ja avalikustatud vaktsineerimisplaani alates juuli algusest. Holmi sõnul peaks uus vaktsineerimisplaan olema kokku lepitud ja kinnitatud enne vana plaani lõppu.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik esitas uue vaktsineerimisplaani kava valitsusele 8. juulil, kuid see on jätkuvalt avaldamata. Ajakohane vaktsineerimisplaan puudus ka märtsikuu alguses, uus plaan võeti vastu alles 20. aprillil.

Holmi sõnul ei ole vaktsineerimisplaanides esitatud eesmärgid selged ega mõõdetavad ja seetõttu pole aru saada, mida plaaniga saavutada soovitakse.

Näiteks aprillis kinnitatud plaanis märgiti, et sügiseks soovitakse saavutada Eestis 70-protsendiline vaktsiinidega hõlmatus, kuid pole välja toodud, mida mõeldakse sügise all – kas see tähendab augusti lõppu, astronoomilise sügise algust või varasügist. Ühtlasi ei tooda välja, kas hõlmatus tähendab täielikku vaktsineerimist või näiteks ühe vaktsiinidoosi saamist.

Valitsus pole eesmärkides välja toonud ka plaani 12-17-aastaste vaktsineerimiseks. See on Holmi sõnul aga oluline, et tagada hariduse kvaliteet ja hoida ära koolide sulgemist. "Muidu riskime sellega, et mitme aastakäigu õpilaste teadmistesse ja sotsiaalsesse võimekusse tekivad parandamatud lüngad. Juba praegu võiks olla selge, kuidas hakkab käima kooliõpilaste vaktsineerimine, praktilised ettevalmistused vaktsineerimiseks peaks juba käima," märkis Holm.

Riigikontrolöri sõnul ei tooda valitsusele iganädalaselt esitatavatel vaktsineerimise ülevaadetes välja kõige olulisemat ehk infot selle kohta, kuidas vaktsineerimisplaani eesmärke on täidetud. "Näiteks – kui eesmärk on saavutada 2021. aasta sügiseks, et 70 protsenti täisealisi on vaktsineeritud, siis ülevaatest ei ole olnud võimalik leida, milline on selle eesmärgi saavutustase ülevaate esitamise ajal. Samas on väga põhjalik ja ka kindlasti vajalik info hõlmatuse kohta vanuserühmade ja maakondade kaupa. Aga eesmärki puudutavat üldarvu toodud ei ole ning ülevaates esitatud andmete põhjal ei ole olnud seda võimalik ka ise arvutada," kirjutas ta.

Vaktsineerimise korraldus on Holmi sõnul olnud jäik ja kasutamata on jäetud paindlikud võimalused vaktsineeritute hulga suurendamiseks. Tema hinnangul tuleks vaktsineerimiseks luua rohkem kodulähedasi võimalusi. Näiteks tuleks saata vaktsineerimisbussid väikestesse asulatesse.

Ühtlasi on riik tagasi lükanud mitmed head ettepanekud vaktsineerimisvõimaluste suurendamiseks, kuid hiljem nendeni siiski tagasi jõudnud. "Viivitusega on kaotatud aega ning usaldust," kirjutas Holm, kes heidab ette ka erasektori kaasamata jätmist.

"Vaktsineerimise juhtrühma tuleks kaasata erasektori esindajaid, kes osaleksid otsustusprotsessis – nad tooksid juurde värskeid ideid, näitaksid võimalusi protsessi parandamiseks ning aitaksid siduda riigi ja erasektori ressursse. Otsustajad ei tohiks klammerduda riigisektoris mõnel pool levinud mõttemaailma suletusse ja n-ö oma mängumaa kaitsmisse, vaid olema avatud erinevatele lähenemistele," kirjutas ta.