Vaktsineerimisplaanis on eesmärk nihkunud. Kui varem rääkis sotsiaalministeerium plaanist 70 protsenti täiskasvanutest ära vaktsineerida septembri alguseks, siis nüüd on eesmärk vaktsineerida see hulk vähemalt ühe doosiga 22. septembriks ehk sügise alguseks. See tähendab, et 70 protsendi täisvaktsineerituse eesmärk on nihkunud 1. septembrilt 31. oktoobrile ehk kaks kuud.

Sellest eesmärgist oli 26. juuli seisuga puudu veel 150 000 inimest. See tähendab, et soovitud hõlmatuse saavutamiseks oleks vaja vaktsineerida igal nädalal vähemalt 20 000 inimest. Viimastel nädalatel ongi vaktsineeritavate hulk olnud pisut üle 20 000 nädalas, ent jaaninädalal ja pärast seda oli määr sellest madalam.

Vaktsineerimisplaani järgi tuleks tagada vaktsineerimise võimalus kõigis maakondades igal nädalal ning inimestel peaks olema võimalus teha seda nii eelregistreeritult kui ka eelnevalt registreerimata. Jätkuvalt peaks olema liikumisraskuste või muude raskendavate terviseseisundite korral tagatud võimalus lasta end vaktsineerida ka kodus.

Jätkuvalt on põhirõhk üle 60-aastase elanikkonna vaktsineerimisel ning kasutusele tuleks võtta mitmekesised lahendused (sh kaasates erasektorit), mis erinevaid kõhklevaid sihtrühmi vaktsineerima motiveeriksid. Hõlmatust tuleks jälgida kohaliku omavalitsuse ja linnaosa tasemel ning koostöö peaks olema vaktsineerimiskorraldajate ja omavalitsusjuhtide vahel tihe. Omavalitsustes, kus vaktsineerituse tase on madal, tuleks korraldada eritegevusi, et hõlmatust tõsta. Selleks on vajalik tugev ja mitmekesine kommunikatsioon.

Vaktsineerijate tasuskeem peaks aga olema motiveeriv, võttes arvesse ka täiendavat ressursikulu, mis läheb kõhklejate nõustamisele.

70-protsendiline hõlmatus ei pruugi olla piisav

Vaktsineerimiskavas tõdetakse, et kõrgema levikuvõimega uute viirusetüvede tõttu ei pruugi 70 protsendi täiskasvanute hõlmatus olla piisav haiglaravi vajaduse kiire kasvu ennetamiseks. Seetõttu on vaja saavutada võimalikult kõrge hõlmatus eeskätt riskirühmades ning üle Eesti ühtlaselt, et vältida piirkondlikke nakkuspuhanguid.

Selle saavutamiseks on vaja pakkuda korralduslikult hõlpsasti kättesaadavat vaktsineerimist võimalikult paljude tervishoiuteenuse osutajate poolt ja jätkata ka eelregistreerimiseta vaktsineerimisega. Samuti peaks jätkama töökohtadel vaktsineerimisega ning tegema koostööd nii kohalike omavalitsuste, erasektori kui ka MTÜ-dega. Kommunikatsioon peaks vaktsineerima kutsumiseks olema septembris-oktoobris intensiivne.

Kuidas täpselt täisealise elanikkonna vaktsineerimise korraldus sügisel välja hakkab nägema, töötatakse välja 16. augustiks.

12–17-aastaste vaktsineerimist korraldatakse koolides koostöös haridusministeeriumiga. Täpsem koolinoorte vaktsineerimise korraldus töötatakse välja 12. augustiks.

Revaktsineerimise vajadus ebaselge

Kellele, millal ja kui ulatuslikult tuleb korraldada revaktsineerimist, on veel lahtine. Revaktsineerimise vajadust võib kiirendada uute suurema levikupotentsiaaliga tüvede teke ja levik maailmas. Mõne tüve suhtes on täheldatud EL-i müügiloa saanud vaktsiinide madalamat efektiivsust, mõne tüve puhul paistab efektiivsus olulisel tasemel säilivat, ent info selle kohta on pidevalt täienemas.

Senised teadusandmed lubavad kindlalt öelda, et vaktsineerimisjärgne immuunsus püsib vähemalt üheksa kuud ning võib kesta tõenäoliselt vähemalt aasta. Eestil on kavas ka ise oma elanikkonnas teha immuunsuse püsimise uuringud.

Nõnda võib vajadus revaktsineerimiseks võib tekkida selle aasta lõpus või järgmisel aastal. Seetõttu on selleks töötatud välja mitu stsenaariumit.

Esimese stsenaariumi järgi on kõigile tänavu vaktsineeritutele vaja teha uus vaktsiinidoos umbes 12 kuud pärast viimast süsti. See tähendab, et revaktsineerimise vajadus jaotuks samamoodi kui tänavu ehk järgmisel aastal saaks igas kuus kordussüsti sama palju inimesi kui tänavu samas kuus. Aasta jooksul vajaksid revaktsineerimist umbes 793 000 inimest.

Teise stsenaariumi järgi vajab lisadoosi piiratum inimgrupp, sõltuvalt immuunsuse püsimisest. Sellisel juhul on võimalik, et revaktsineerimist vajavad üksnes kas kõik üle 70- või kõik üle 60-aastased. Esimesel juhul oleks sihtgrupi suurus 281 000, teiselt juhul 151 000 inimest.

Kolmanda stsenaariumi järgi vajaksid revaktsineerimist nõrgema immuunsusega inimesed, keda võib olla kokku hinnanguliselt 97 000 inimest.

Neljanda stsenaariumi korral vajaksid vaktsineerimist ainult mõne teatud vaktsiiniga kaitsepoogitud inimesed, juhul kui peaks selguma, et mõni kasutatavatest vaktsiinidest iga leviva viirustüve vastu suurt kaitset ei anna. Sel juhul sõltub vaktsineeritavate hulk konkreetse vaktsiiniga kaitsepoogitute hulgast.