Eelnõu, mis näeb ette jõustumata ja tühistatud kohtuotsuste avalikustamist, suurendab justiitsministeeriumi hinnangul kohtupidamise läbipaistvust ja julgustab õiguslikke arutelusid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Seadusemuudatustega plaanib ministeerium sätestada ka kohtumenetluste veebiülekanded.

Justiitsminister Maris Lauri ütles, et eelnõu on samm õiguse mõistmise digiteerimise suunas, mis peaks kohtumõistmist kiirendama. Samuti on tema sõnul oluline, et lahendite tagamaad oleks selged.

"Selleks, et asi oleks nii-öelda tehtud teatavaks, siis nad peaks tegelikult - olenemata sellest, kas neid hiljem vaidlustatakse, muudetakse, kas nad jõustuvad või mitte - olema siiski koheselt elektroonselt kättesaadavad, et kõik saaksid näha, millised on kohtuotsused tehtud, mis on ühe või teise asja põhjendused olnud. Loomulikult peab olema juures märge, kas see otsus on juba jõustunud või ei ole," selgitas minister.

Põhiseaduse järgi peavad kohtuotsused olema avalikud. Riigikohtu esimees Villu Kõve ütles, et eelnõu pole veel lõplik, ent suund on õige.

"Täna on enamuses kohtuasjades õiguse mõistmine liikunud ju kirjalikuks, kus mingisugust kohtuistungit ega saalis ettelugemist ei ole. Seetõttu ikkagi põhiseaduse mõttes see avalikkus on läinud oluliselt tagasi. Nüüd viies need lahendid internetti, siis põhimõtteliselt me liigume jälle sinna, kus lahendid on ikkagi avalikud, avalikult kontrollitavad. Ma arvan, et see suund võiks ikkagi õige olla," kommenteeris Kõve.

Justiitsministeerium toob välja, et seadusemuudatuste puhul on siiski oluline süütuse eelduse säilitamine. Eesti Ekspressi ajakirjanik Tarmo Vahter ei näe, et jõustumata kohtuotsuste avaldamine tooks endaga kaasa ennatlikke avalikke süüdimõistmisi.

"Ajakirjandus ja inimesed räägivad ka praegu sellest, et näiteks maakohus tegi otsuse, et kodanik tuntud poliitik mõisteti süüdi korruptsioonis, aga otsus ei ole veel jõustunud. Sellest räägitakse praegu ka. Ja täpselt samamoodi, kui see uus eelnõu saab vastu võetud, siis räägitakse sellest täpselt samamoodi. Ja sellest räägitakse ka põhimõtteliselt aegade lõpuni. Räägitakse nii kaua, kuni lõpuks tuleb siis ühel hetkel lõplik otsus, mis võib tulla paljude aastate pärast alles, nagu me teame," rääkis Vahter.

Kui riigikogu eelnõu vastu võtab, peaks see jõustuma tuleva aasta juunis.