USA ja Venemaa pidasid "mahukaid" relvastuskõnelusi

USA asevälisminister Wendy Sherman ja Venemaa asevälisminister Sergei Rjabkov Genfis.
USA asevälisminister Wendy Sherman ja Venemaa asevälisminister Sergei Rjabkov Genfis. Autor/allikas: SCANPIX / AP

USA ja Venemaa kõrged diplomaadid pidasid kolmapäeval Ühendriikide välisministeeriumi teatel "mahukaid ja professionaalseid" kõnelusi relvastuskontrolli ja teiste teemade üle.

Välisministeeriumi teatel ei viinud Genfis peetud kõnelused küll läbimurreteni, kuid andsid selliste läbirääkimiste kohta siiski positiivse tulemuse: kokkuleppe uuesti kohtuda.

"Me oleme isegi pingete ajal pühendunud ennustatavuse tagamisele ja relvakonflikti ning tuumasõja ohu maandamisele," teatas ministeerium.

President Joe Biden ja Vladimir Putin leppisid strateegiliste läbirääkimiste jätkamises kokku läinud kuul Genfis toimunud kohtumisel.

"Tänane kohtumine Genfis on algus sellele dialoogile Vene Föderatsiooniga," märkis ministeerium. "USA delegatsioon arutas USA poliitika prioriteete ja praegust julgeolekukeskkonda, riigi tajutavaid ohte strateegilisele stabiilsusele, uue tuumarelvade kontrolli väljavaateid ja tulevaste strateegilise stabiilsuse dialoogi kohtumiste raamistikku."

Ühendriike esindas kõnelustel asevälisminister Wendy Sherman ja Venemaad asevälisminister Sergei Rjabkov.

USA välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price'i sõnul lepiti kokku uues kohtumises septembri lõpus.

USA delegatsioon sõidab neljapäeval Brüsselisse, et viia kohtumisega kurssi ka oma NATO liitlased, ütles ta.

Kolmapäevane kohtumine järgnes Bideni halvustavale kommentaarile Venemaa suunal, millele andis vastutorke Putini pressisekretär.

Biden ütles pöördumises USA luurekogukonna liikmetele, et Putin on tõsises hädas, sest Venemaa majandusel on tuumarelvad ja naftapuurid, aga ei miskit muud.

"Ta teab, et ta on tõsises hädas, mis teeb ta minu arust veel ohtlikumaks," ütles Biden.

Kremli pressišeff Dmitri Peskov vastas kolmapäeval, et Bideni kommentaar oli olemuslikult vale ja tugines valeteadmistel ja tänapäeva Venemaa mittemõistmisel. Ta märkis ka, et Bideni sõnavõtt oli mõeldud USA luurekogukonnale ja sellised innustavad mõtteavaldused on selle publiku seas kõrges hinnas.

Sõnasõda ei juhi aga tõenäoliselt tähelepanu kõrvale strateegilistel kõnelustel kaalul olevatest põhiteemadest, mille tähtsus on kasvanud alates sellest, kui Trumpi valitsus ütles lahti kahest leppest Venemaaga ja oli valmis loobuma ka kolmandast, Uuest START-ist, enne selle pikendamist vahetult enne Bideni ametisse asumist.

Üks komistuskive kõnelustel on olnud Venemaa nõudmine, et USA ei tõrguks piirangutest oma õhutõrjesüsteemidele, mida Moskva näeb pikaajalise ohuna, kuid Washington heidutusena.

Vaidlus raketitõrjesüsteemide üle on nurjanud ka varasemad katsed laiendada relvastuskontrolli haaret kaugemale pikamaa tuumarelvadest.

Bideni sõnul on kaalul uued ja ohtlikud ja arenenud relvad, mis on nüüd lavale ilmumas ja vähendavad reageerimisaega, suurendades tahtmatu sõja ohtu.

Moskva on juba pikalt väitnud, et strateegilist stabiilsust ei saa olla, kui lisaks ründerelvadele pole piiratud ka kaitserelvastust.

USA on alates Trumpi valitsusajast nõudnud ka, et mistahes uue relvastuskontrolli leppega liituks Hiina. Venemaa teatel on see Pekingi otsustada, kuid viimane on mõtet seni tõrjunud.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: