"Jah, vaktsineerimisega on tõesti liiga palju probleeme ja see tempo on liiga aeglane. Me ei ole kuidagi selle olukorraga rahul," ütles Kallas (Reformierakond).

"Olen sellest tervise- ja tööministriga ka korduvalt rääkinud. Minu hinnangul ei suuda juhtivad ametnikud sotsiaalministeeriumis juba mõnda aega pakkuda uusi lahendusi ja seda tempot kiirendada," lisas peaminister.

"Lähiaeg toob selle selguse, mis personali ümberkorraldustega on vaja teha, et tegelikult need käigumuutused tuleksid. Selge on see, et juhtivtasandil on muutusi vaja," rõhutas Kallas.

Preaministri järel sõna saanud tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et tema soovib keskenduda lahendustele, mitte süüdlaste otsimisele.

Tuleb leida üles vaktsineerimise kitsaskohad, rääkis Kiik ja tõi välja, et eri maakondades on eri põhjused, miks vaktsineerimine on olnud aeglane. "Tempo võiks olla veelgi kiirem, aga selleks vaja nii vabu vaktsineerimisaegu kui ka soovijaid," märkis minister.

"Mis puudutab personaaliat, siis teatud muutused on juba tehtud ja need on augustis-septembris tulemas - on see tervishoiuala asekantsleri (Maris Jesse - toim.) vahetus või on see, et vaktsineerimisala juhi (Marek Seeri - toim.) ametiaeg saab läbi. Ma arvan, et kogu platsi puhtaks lüüa pole ka mõistlik. Vaatame, mis on need täiendavad käigud, mis tunduvad mõistlikud. Ootame ära ka terviseameti külmlao juhtumi aruanded, ja sealsed probleemkohad ning vastutuse küsimused. Need tulebki siis tervikuna ette võtta," rääkis Kiik.

Eesmärk vaktsineerida 22. septembriks 70 protsenti täiskasvanutest

Kiik kinnitas pressikonverentsil, et eesmärk vaktsineerida astronoomilise sügise alguseks, 22. septembriks 70 protsenti täiskasvanud elanikkonnast on endiselt jõus. "Selleni tahame kindlasti ka jõuda," ütles ta.

Lisaks peaks täiendavalt tulema uuendatud vaktsineerimise tegevuskavasse ka laste vaktsineermisega hõlmatuse sihid, mida valitsuskabinet alles hakkab arutama ning ministeerium on seadnud kõrgema sihi ka eakate hõlmatuse suhtes, ütles Kiik.

"Vanuserühmas 60+ peaks hõlmatus olema veelgi kõrgem - kas just samaks kuupäevaks, võib-olla on see mõnevõrra hiljem, aga see oleks selleks, et haiglariski minimeerida," rääkis minister.

Kiik ütles ka, et seni ei ole kindlaid andmeid revaktsineerimise kohta, mistõttu ei saa praegu ka kindlaid plaane veel teha. "Me oleme ettevalmistusi teinud, soetanud lisavaktsiine selleks, lõplik selgus peaks tulema sügisel, praegu juulikuus ei oska mitte ükski riik öelda adekvaatselt, kui kaua kestab ühe või teise või kolmanda vaktsiini kaitse või millised tüved võivad sügisel või talvel tekkida, mille jaoks võib osutuda vaktsineerimine varem vajalikuks," tõdes Kiik.

Kaitsevägi annab vaktsineerimiseks telke

Kaitseminister Kalle Laanet kinnitas neljapäeval pressikonverentsil, et kaitseväe meditsiiniteenistus on valmis aitama, kui sotsiaalminsteerium soovib abi mobiilsete vaktsineerimiskeskuste loomisel. "Kui see taotlus tuleb, siis me kindlasti kohe reageerime, oleme selleks valmis," ütles Laanet.

Kiik kinnitas samas, et sellekohane taotlus on parajasti sotsiaalministeerumis ette valmistamisel.

"Nii nagu kaitsevägi aitas esimese kriisi ajal mobiilse haiglaga ja ka staabi töö juhtimisel, siis on tõesti hetkel ette valmistamisel ametlik abitaotlus kaitseministrile selleks, et erinevaid vaktsineerimispunkte ja telke välja panna kohtades, kus kohapealne tervishoiuressurss on olnud ebapiisav. Mul on väga hea meel, et kaitsevaldkond meile ka siin appi tuleb," rääkis Kiik.