Hiina ja Venemaa võimude teatel keskendub õppus luurele, elektroonilise sõjale ja ühisrünnakutele. 

Lääneriigid jälgivad õppust tähelepanelikult. Analüütikud uurivad, kas Venemaa ja Hiina väed harjutavad ühisoperatsioonide läbiviimist. 

"See on esimene kord, kui hiinlased tõsiselt lasevad venelastel osaleda ühel oma õppusel. Spetsiaalsed kahepoolsed õppused, mida nad sageli teevad, on suunatud pigem suhete arendamise, " ütles USA Air University teadlane Roderick Lee. 

Moskvas asuva strateegiate ja tehnoloogiate keskuse mõttekoja direktori Mihhail Barabanovi sõnul on Hiina ja Venemaa vaheline õppus suur samm sõjalise koostöö suurendamise suunas. 

"Tundub, et koostöö süveneb, kus mõlemad pooled kaasavad uusi strateegiaid," ütles Barabanov. 

Peking ja Moskva rõhutavad, et nende vahel pole ametlikku sõjalist liitu. Lääneriikide analüütikud siiski muretsevad, et kahe riigi armeed võivad luua ühised juhtimisstruktuurid. Samuti kahtlustavad analüütikud, et mõlemad riigid suurendavad koostööd elektroonilise sõjapidamise valdkonnas. 

Hiina riigimeedia teatas nädalavahetusel, et Venemaa sõduritele antakse esimest korda ligipääs Hiina soomukitele. 

"Kõik sõltub sellest, kas hiinlased lubavad venelastele juurdepääsu ka infosüsteemidele. Venelased võivad hiinlastele siis anda ligipääsu oma kosmosepõhistele süsteemidele. Ma arvan, et selles suunas nad liiguvad," ütles Lee. 

Hiina ja Venemaa alustasid ühisõppusi 2005. aastal. Õppused toimusid Shanghai Koostööorganisatsiooni raames. Õppused keskendusid põhiliselt Kesk-Aasia mässuliste vastasele võitlusele. 

Alates 2012. aastast hakkasid Hiina ja Venemaa korraldama regulaarseid kahepoolseid mereväeõppusi. 2018. aastast hakkasid Hiina sõjaväelased osalema Venemaal toimuvatel strateegilistel õppustel. 

Hiina armee sel aastal Lääne-Venemaal toimuval suurel õppusel siiski ei osale. 

"Hiina vältis nutikalt oma maavägede viimisest NATO idapiirile. Selle asemel asendati Lääne-Venemaa õppus Hiinas toimuvaga," ütles Washingtonis asuva Hudsoni mõttekoja direktor Richard Weitz.