Tarmo Soomere: kapo juht peab kord aastas helistama Vene kolleegile

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
"Otse uudistemajast": Tarmo Soomere Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Meil tuleb õppida soomlastelt, kuidas kaitsta oma huve ja naaberriigi demoniseerimist on hädavajalik vältida, soovitas ajalehele Stolitsa antud usutluses teaduste akadeemia president Tarmo Soomere. Keskerakonna esimees Jüri Ratas ei välista, et akadeemikust võib siiski saada järgmise riigipea kandidaat.

Soomere avas Stolitsale ka oma vaate, milline võiks olla Eesti presidendi roll rahvusvahelises suhtlemises ja rääkis Eesti välispoliitikast.

Usutluses "Tarmo Soomere: president, kelle me kaotasime" ütles akadeemik Soomere, et välissuhtluses riigipea "esindab poliitikat, mis on kujundatud välisministeeriumi, valitsuse, riigikogu ja presidendi koostöös". Soomere sõnul peab Eesti välispoliitika olema "kaalutletud, läbimõeldud ja ega tegema kellelegi haiget".

"Meil tuleb õppida soomlastelt, kuidas kaitsta [välispoliitikas] oma huve," ütles Soomere.

Ajakirjanik Boriss Tuhh nentis, et Eestil  on praegu Venemaaga pingelised suhted.

"Meil tuleb mõista, mida Venemaa tegelikult soovib. Olen absoluutselt veendunud, et naabritega peab looma normaalsed suhted," ütles akadeemik Soomere ja tõi näiteks Eesti-Vene teadlaste  koostöö Peipsi järve või Balti mere keskkonnaküsimuste puhul.

"Naabritega peab rääkima piiriüleselt. Seda enam, et me ei suuda hoida oma piiri, kui seda ei tee teine pool," sõnas ta.

"Võibolla olen ma idealist, kuid arvan, et kapo direktor peab helistama kord aastas [Venemaa julgeolekuteenistuse] FSB direktorile ja sondeerima pinda – ega ole mingeid mõlemat riiki ähvardavaid faktoreid, kas pole vajadust millelegi pöörata tähelepanu. See ei ole riigisaladuse avaldamine, see on konsulteerimine," selgitas Soomere.   

Soomere sõnul muutusid sõjad hävituslikuks, kui vastast hakati demoniseerima. "Ja naabri, partneri demoniseerimist on hädavajalik vältida – meie enda huvides," lõpetas ta usutluse välispoliitilise osa.

Sellega kordas Soomere mõni päev varem sotsiaaldemokraatide parlamendifraktsioonis öeldut, et tema arvates ei peaks ärritama suurt ja ettearvamatut naabrit.

Akadeemik Soomere kui järgmise presidendi kandidaadi kandidaadi tõstis avalikkuse ette Keskerakonna esimees ja riigikogu spiiker Jüri Ratas. Soomere kohtus seejärel Reformi- ja Keskerakonna, Isamaa ning sotsiaaldemokraatide parlamendifraktsioonidega, mispeale Ratas teatas: akadeemikul ei ole piisavat poliitilist toetust.

"Tõdesime, et Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ei pälvi piisavat toetust, mis võimaldab valida järgmist presidenti riigikogus 30. augustil," kirjutas Ratas 6. augustil sotsiaalmeedias.

"Aga ma igal juhul soovin öelda, mida ma ütlesin ka Tarmo Soomerele, et ma olen talle väga tänulik, et ta oli valmis seda kaaluma, oli valmis konkureerima ja kandideerima. Aga need kohtumised fraktsioonidega on näidanud jah seda, et toetust ta hetkel ei pälvi," ütles Ratas hiljem.

Teisipäevaks oli olukord muutunud.

"Kui rääkida Tarmo Soomerest, siis kandidaadi kandidaadina ta tegelikult ei ole kuhugi kadunud. Sellel arutelul, mis toimus eelmise nädala reedel, oli arusaadav, et 68 riigikogu liiget hetkel ei ole tema taga, aga see ei tähenda seda, et temast ei võiks saada kandidaat," sõnas Ratas nüüd ERR-ile.

Selleks ajaks olid võimuerakondade otsingud uue presidendi kandidaadi leidmiseks ebaõnnestunud, sest mitu inimesed vastas keeldumisega ja veel rohkem võimalikke kandidaate ei leidnud ühe või teise koalitsioonipartei toetust.

Teisipäeval sai selgeks, et ka akadeemik Soomere soovib tõsimeeli pürgida edasi presidendiks. Postimehes ilmus siis tema avaldus, milles ta lubas seista näoga Eesti ja inimeste poole ükskõik millises ametis.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: