Presidendilossi pääsla ja roosiaed saavad uue ilme
Neljapäeval esitleti presidendi kantseleis uue pääslahoone ja roosiaia arhitektuurilahendust ning kuue töö hulgast hinnati parimaks arhitektuuribüroo Peeter Pere Arhitektid visioon.
Büroost saab ka kogu presidendi kantselei kinnistu ja selle hoonete rekonstrueerimise peaprojekteerija, kes vastutab edaspidi kogu rekonstrueerimise arhitektuurse terviklikkuse eest.
Pakkumine osalemiseks tehti viiele arhitektile, kes esitasid kokku kuus ideekavandit.
"Lähteülesanne oli väga sarnane sellele, mille sai arhitekt Alar Kotli 1930ndatel presidendi ametihoone rajamiseks ajaloolise Kadrioru lossi lähedusse, millega see pidi moodustama ühise terviku. Seekord tuli ja tuleb projekteerides arvestada juba kahe olemasoleva hoonega," ütles žürii esimees ja presidendi kantselei protokolliosakonna juhataja Riina Aasma.
Projekteerimisülesanne oli pääslahoone ja roosiaia lahenduse väljapakkumine, mis mõlemad nõuavad juurdeehituste tegemist ja kus arhitektid kõige paremini oma loovust näidata said. Läbi tuli mõelda külastajate ja töötajate sissepääs kantseleisse ning välja pakkuda roosiaia kui riigipea esindusürituste jaoks läbimõeldud valguslahendus koos istumis- ning puhkealadega.
Žüriisse kuulusid arhitektide liidu, sisearhitektide liidu ja presidendi kantselei esindajad. Kuue töö hulgast valiti võitjaks ja 12 000-eurose peapreemia vääriliseks kavand "Miraaž", mille autorid on Peeter Pere, Eva Kedelauk, Kirke Päss, Madli Kaljuste ja Lidia Zarudnaya büroost Peeter Pere Arhitektid.
Fotod võidutöö väljakuulutamiselt:
Peeter Pere sõnul lähtusid nad ühe märksõnana diskreetsusest, nii on ka näiteks roosiaeda kavandatud paviljonid läbipaistvad, loodust peegeldavad ja poolmärkamatud.
"Presidendi kantselei sisaldab palju pehmeid ovaalseid barokilikke vorme ja meie paviljonid on sarnasest vormist lähtuvalt kumerdatud nurkade ja klaasidega, aga pääsla omakorda on jälle vastupidiselt teravamate vormidega. Nii tekib teatud pinge olemasoleva ajaloolise hoonestuse ja pargiala vahel, mis annab lisakihi arhitektuursete elementide vahel," selgitas Pere.
Presidendilossi ees piiratakse juurdepääsu
Presidendi kantseleist öeldi ERR-ile, et projekti lähteülesandes on sees ka ligipääsu piiramine presidendilossi ees. Mismoodi ligipääsu piiramine olema hakkab ja millal seda tehakse, selgub projekteerimise käigus. Ligipääsu piiratakse turvakaalutlustel, öeldi kantseleist.
"Selle hoone kui riigikaitseobjekti valvamine on pandud politsei- ja piirivalveametile ja kui nemad leiavad, et selle maja, siin majas töötavate inimeste ja presidendi turvalisuse tagamiseks tuleb seda meie ees olevat väliala natukene piirata mingil kombel /.../ ja see, et me alustame nüüd suuremahulise rekonstrueerimisprojektiga, mis hõlmab ju roosiaeda, hõlmab presidendi kantseleid ja hõlmab seda väliala siin, siis see tegelikult annabki meile võimaluse istuda kõigi osapooltega laua taha ja vaadata, millise lahenduse me siis leiaksime," rääkis presidendi kantselei pressiesindaja Mailin Aasmäe.
Lähiaastatel renoveeritakse ka presidendiloss ning remondi ajaks kolitakse seal töötavad kantselei ja president mujale. Kuhu, ei ole praegu veel selge, öeldi presidendi kantseleist.
Presidendi kantselei ehitusprojekt peab valmima jaanuaris 2023 ja ehitustööd on kavandatud lõpetada 2024. aastal, öeldi ERR-ile presidendi kantseleist.
2020. aastal RKAS-i koostatud prognooside järgi on kogu investeeringu maksumuseks (arhitektuurikonkursi läbiviimine, projekteerimine, ehitustööd ja kantselei ehitusaegne ümberpaigutamine jne) kokku ligikaudu 16,8 miljonit eurot (ilma käibemaksuta). Kui ehitusprojekti valmis, selgub ka täpne hind.
Toimetaja: Marko Tooming