Haapsalu piiskopilinnuses toimus eestirootslaste laulu- ja tantsupidu

Foto: ERR

Haapsalu piiskopilinnuses peeti neljandat eestirootslaste laulu- ja tantsupidu. Jätkati traditsiooni, mille juured ulatuvad 88 aasta taha.

Mullu toimuma pidanud eestirootslaste laulu- ja tantsupidu sai koroona kiuste siiski lõpuks peetud. Esinejaid oli pea 250, kuid peole pääsemiseks tuli esitada koroonatõend, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Soome ja Rootsi rühmad jäid seekord pandeemia tõttu tulemata ning nemad said pidu jälgida otseülekande vahendusel läbi arvutiekraani.

Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse kultuurinõukogu esimees Ülo Kalm ütles, et eestirootslased on laulurahvas. "Nii nagu eestlased on laulurahvas ja Cyrillus Kreek, tema avastas eestirootslaste laulud. Need rahvalaulud olid tema jaoks niivõrd sümpaatsed, et ta otsustas panna õla alla ja võttis enda juhendada, korraldada eestirootslaste esimese laulu- ja tantsupeo Haapsalus 1933. aastal," rääkis Kalm.

2013. aastal peale 80-aastast pausi taaselustatud eestirootslaste laulu- ja tantsupidu jõudis tänavu neljanda peoni ja tõi kohale selle kultuuripärandi kandjaid üle riigi. Esindatud oli ka kauge Ruhnu saar.

Ruhnu koori liige Marika Reintam ütles, et Ruhnu koori esindajad ei ole põlisruhnlased.

"Me oleme asunud sinna elama ja me väärtustame väga seda endisaegset kultuuri, mis seal on. Need riided, mis meil seljas on, need on enamasti väga vanad riided, mida me oleme vanade ruhnlaste käest saanud. Me võime neid edasi kanda," ütles Reintam.

Järgmine eestirootslaste laulu- ja tantsupidu plaanitakse Ülo Kalmu sõnul pidada kolme aasta pärast.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: