Kiire majanduskasv seab Tallinna haigla ehituse kahtluse alla

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Tallinna haigla.

Eesti loodab Euroopa Liidu taasterahastust saada üle miljardi euro, aga head majandusnäitajad võivad summat sadade miljonite võrra vähendada. Koos tõusvate ehitushindadega võib see anda hoobi Tallinna haigla ehitamise plaanile.

Eesti majanduse kiire teeb keerulisemaks Euroopa Liidu taasterahastu kasutamise, sest sealt jagatavad summad sõltuvad liikmesriigi majandust tabanud tagasilöökide ulatusest.

Rahandusministri ülesandeid täitev justiitsminister Maris Lauri ütles, et ei oska veel öelda kui suur kärbe Eesti jaoks tuleb, kuid loodetud miljardist eurost võib summa jääda mitusada miljonit väiksemaks.

Taasterahastust sõltuv Tallinna haigla projekt on Lauri sõnul seetõttu suures ohus.

"Asjaolusid, mis haigla ehitamist võimaldaksid, jääb järjest vähemaks, eriti kui vaatame Euroopa Liidu olulisele rahalisele panusele. Tundub, et haigla hind kipub minema algselt planeeritust suuremaks ja võib-olla oluliselt suuremaks. Teiseks läheb ligipääs Euroopa Liidu ressursile napimaks. See tähendab, et tuleb vahendeid otsida muudest kohtadest, see on Tallinna linna eelarvest. Küsimus on, kas kui palju riik sinna sekkub. Võib-olla on mõttekas projekti teha väiksemaks või jagada etappideks," lausus Lauri.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on linn valmis Tallinna haigla projekti raha juurde panema, kui Eesti osalus Euroopa taasterahastus väheneb, kuid seda peaks tegema ka riik.

"Meie lähtume sellest, et tegemist on asutusega, millel on üleriigiline tähtsus ja vajadus. Kui me praegu näeme, et majanduskasv on päris kiire, siis oleks õige ka planeerida riigi eelarvestrateegias täiendavaid vahendeid selle projekti elluviimiseks," lausus Kõlvart.

Tallinna linnapea sõnul on pealinn juba lubanud, et kuue aasta jooksul investeeritakse suurhaigla projekti sada miljonit eurot, vajadusel vaadatakse linna võimalused uuesti üle.

"Kui saame täpselt teada, mis on Euroopa Komisjoni lõplik otsus, toetuse suurus, siis ongi vaja vaadata, kui suur on täiendav riigi toetus ja mis on linna võimalused. Igal juhul on vaja selle projektiga edasi minna," ütles Kõlvart.

Projekti etappideks jagamine pole Kõlvarti sõnul parim lahendus, sest see paneks haigla rajamise liialt sõltuma Euroopa toetusmehhanismidest.

Tallinna Haigla eeldatav kogumaksumus on 520 miljonit eurot. Sellest planeerimise, projekteerimise ja ehituse kavandatav maksumus on 450 miljonit eurot ning investeering seadmetesse 70 miljonit eurot. Suurhaigla peaks kava kohaselt valmima 2027. aastal.

Toimetaja: Indrek Kiisler, Joosep Värk, Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: