Ly Rootslane ja Merle Niglas: aidake apteekidel aidata ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Koroona vastu vaktsineerimine. Autor/allikas: Rene Kundla/ERR

Apteekides vaktsineerimine ei tekita riigile lisakulu, sest igale kaitsesüstile on riigi poolt ette nähtud manustamise hind, mida kehtiks ühtmoodi nii apteekides kui ka perearstikeskustes. Tulevikku vaadates oleme riigile välja pakkunud, et ka apteekrid ise võiksid olla vaktsineerijad, kirjutavad Ly Rootslane ja Merle Niglas.

Läinud pühapäeval vaktsineeriti Eestis COVID-19 vastu 61 inimest. Samal päeval registreeriti 667  uut koroonaviirusse nakatunut. Sellises võidujooksus ei jõua me kunagi haigusele järele.

Alanud nädalal jõuab Eestisse 30 000 vaktsiinidoosi, enam ei saa me rääkida vaktsiini puudusest. Kui midagi puudu on, siis vaktsineerijatest, vaktsineerimiskohtadest, inimestele sobivatest aegadest ja kogu protsessi arusaadavusest ning ladusast haldamisest.

Vaktsineerimise algusest alates on Eestis kaitsesüsti saanud napp 3,5 protsenti elanikest. Hapu lugu. Olukorras, kus koole ähvardab taas koduõppele minek, haiglad ei suuda varsti koroonapatsiente vastu võtta ja riigi majandus näitab hangumise märke, tuleks vaktsineerimise tempot kindlasti tõsta. On aeg tunnistada, et riigina ei olnud me massvaktsineerimiseks valmis.

Aga ei ole ka see hetk, mil hakata teineteise suunas näpuga näitama ja süüdistusi pilduma. Peame nõustuma peaminister Kaja Kallasega, et vaktsineerimine tuleb saada korrektselt toimima, et inimesed saaksid vaktsineeritud.

On aeg tunnistada, et mõned asjad oleksid võinud olla paremini planeeritud ja läbiviidud. On viimane aeg ühendada jõud, et koos sellest kriisist võimalikult kiiresti välja tulla. Tuleme korraks keskpõrandale kokku – riik, meditsiinisüsteem, ettevõtted – ja paneme kokku töötava plaani.

Niisiis, mida me saame teha praegu, et vastata paremini Eesti elanike õigustatud ootusele kogu rahvas võimalikult kiiresti massvaktsineerida? Sest muud viisi pandeemiast kiireks väljumiseks pole.

Praegu vaktsineerivad eesliinitöötajaid perearstikeskused ja haiglad. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik lubas, et vaktsineerimise tempo tõuseb 100 000 inimeseni nädalas. Kaheksa nädalaga on sellisel juhul võimalik vaktsineerida suurem osa eesti elanikkonnast vähemalt esimese süstiga ja liikuda oluliselt lähemale karjaimmuunsuse tekkimisele.

Aga mida tähendab 100 000 inimese vaktsineerimise võimekuse loomine? Praegusega võrreldes peaks tempo tõusma kümnekordseks. Selleks tuleb panna kokku kõik ressursid, mis meie käsutuses on, nii riigi- kui ka erasektoris.

Riik on juba hakanud astuma samme selle poole, et kaasata vaktsineerimise korraldusse ka teisi ettevõtjaid peale perearstide. Eile teatati Qvalitase ja vaktsineerimisbusside kasutamisest, lisaks on mõnda aega räägitud ka vaktsineerimiskeskuste loomisest.

Need kõik on õiged mõtted, aga nõuavad ka aega ja raha. Ja esmajärjekorras vettpidavat plaani. Lugedes praegust vaktsineerimisplaani on vaktsineerimiskeskused juba olemas – 52 perearstikeskust. Millistest uutest vaktsineerimiskeskustest räägitakse, sellest plaan vaikib.

Vaktsineerimisvalmidusega apteegid on aga juba olemas ja me peaksime maksimaalselt kiiresti ära kasutama kõiki olemasolevaid võimalusi.

Eesti Proviisorapteekide Liit tegi esmaspäeval valitsuse teadusnõukojale ettepaneku rakendada vaktsineerimise kiiremaks läbiviimiseks ka need ligi 50 apteeki üle Eesti, milles on juba olemas ruumiline ja tehniline valmidus ning ka kogemus vaktsineerimise korraldamiseks koostöös tervishoiutöötajatega.

Apteekides on olemas ravimite hoiustamiseks nõutavad tingimused ja inimesed, kes on saanud ettevalmistuse nende käitlemiseks, teenuse osutamiseks on tagatud ligipääs terviseinfosüsteemile.

Apteekidel on olemas veebipõhised registreerimissüsteemid, kus inimesed saavad valida endale sobivaid aegu ja neid vajadusel muuta. Telefoni teel vaktsineerimisaegade kokkuleppimine, nagu seda tehakse, on meie digiriigis pehmelt öeldes kohmakas.

Apteekide eeliseks on kättesaadavus – me oleme avatud ka tööpäeva õhtutel, kui perearstikeskused on juba suletud ja kõigil nädalavahetustel ehk just siis, kui enamikul inimestel on võimalik tulla kaitsesüstimisele. Lisaks asuvad apteegid meie igapäevaste käiguteede läheduses.

Praegu on koolitatud ligi 4000 vaktsineerijat. Väga hea! Anname neile koheselt võimaluse massvaktsineerimist alustada. Ka peaminister Kallas tõdes, et peaksime vaktsineerima kõikidel päevadel ja kõikides kohtades, kus seda teha saab ning kus inimestel on mugav käia. Apteekide võimalused vastavad just nendele tingimustele.

Apteekides vaktsineerimine ei tekita riigile lisakulu, sest igale kaitsesüstile on riigi poolt ette nähtud manustamise hind, mida tervishoiuteenuse osutajad rakendaks nii apteegis kui ka perearstikeskustes.

Tulevikku vaadates oleme riigile välja pakkunud, et ka apteekrid võiksid olla vaktsineerijad. Selleks on vaja kiiresti välja töötada vaktsineerimise koolitusprogramm apteekritele, mis võimaldaks apteekritel hakata patsiente vaktsineerima. Eesmärk on juba sügisel olla paremini valmis epideemia järgmisteks laineteks ja uuteks viirusteks.

Apteekrite kaasamine on Euroopa praktikas ennast tõestanud ja sellest on võitnud nii elanike tervis kui tervishoiusüsteem. Euroopas vaktsineeritakse erinevate viiruste vastu paljude riikide apteekides - Ühendkuningriigis, Saksamaal, Taanis, Portugalis, Iirimaal, Maltal ja peagi ka meie lõunanaabrite juures Leedus. Miks mitte Eestis?

Kiire arvutus näitab, et nii saaksime tõsta vaktsineerimiste kiirust lisakuluta pea kolmandiku võrra – jah, kolmandiku võrra! – ja muuta seda oluliselt paindlikumaks meie inimeste jaoks. Apteegid on selleks valmis.

Apteekrid kui tervishoiutöötajad on juba saanud oma esimese vaktsiini ja peagi saavad ka teise. Vaktsineerimise korraldamine apteekides ei sea seega ohtu apteekrite ega patsientide tervist.

Eesti apteekides on vaktsineerimisi koostöös tervishoiutöötajatega läbi viidud juba aastaid. Meie juures on saanud gripi ja puukentsefaliidi vastu kaitsesüsti kümned tuhanded inimesed. Inimesed on harjunud apteegis vaktsineerimas käima.

Meil on olemas kogemus, valmis taristu ja soov aidata. Eesti riik võiks öelda, et senist vaktsineerimisplaani saaks täiendada ja kaasata kriisi põhjas kõik tervishoiu ressursid sellest väljumiseks. Palun aidake meil aidata. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: